Lootus meie ajaloost
/ Autor: Rain Soosaar / Rubriik: Toimetaja ringvaade / Number: 28. august 2019 Nr 34 /
Sel aastal möödub 30 aastat kommunistliku režiimi kokkuvarisemisest Ida-Euroopas. Juunis meenutati seetõttu „Solidaarsuse“ valimisvõitu Poolas, ees ootavad Berliini müüri langemise ja Tšehhoslovakkia sametrevolutsiooni aastapäevad. Siiski ei näi need tähtpäevad pälvivat nii suurt avalikkuse tähelepanu, kui nende ajaloolist tähtsust arvestades eeldada võiks.
Sama võib öelda ka äsjase Balti keti 30. aastapäeva kohta, sest eriti palju suuri üritusi sel puhul ju ei korraldatud. Teisalt pühendati meil siiski üksjagu eetriaega ja leheruumi osavõtnute mälestuste vahendamisele. Oma isiklikke meenutusi jagas ka arvukalt Facebooki kasutajaid, teiste seas EELK peapiiskop Urmas Viilma.
Ent Balti keti aastapäevale pööras tähelepanu ka rahvusvaheline meedia, tutvustades seda kui lähiajaloo üht silmapaistvaimat rahumeelset meeleavaldust maailmas. Suurimat vastukaja pälvinud mälestusüritus ei toimunud aga mitte Baltimaades, vaid hoopis Hongkongis. Seal moodustasid meeleavaldajad nimelt 23. augusti õhtul inimkette, rõhutades sellega paralleele nende praeguse ja meie kunagise vabadusvõitluse vahel. Erinevalt 30 aasta tagusest olukorrast Baltimaades on Hongkongi sündmused aga siiski muutunud vägivaldseks. Suur osa protestijatest on nimelt kaotanud lootuse, et nad võiksid oma eesmärke rahumeelsete vahenditega saavutada. Ka vaatlejad ei ennusta hongkonglaste vabadusliikumisele erilisi eduväljavaateid.
Sama võib öelda India võimu aluses Kašmiiris ning Indoneesia Paapua provintsides toimuvate rahutuste kohta. Sealgi on vähetõenäoline, et suure ja tugeva riigi keskvõim võiks teha kohalikele erilisi järeleandmisi, rääkimata võimaluse andmisest lahku lüüa riigist, mida omaks ei peeta.
Balti riikide iseseisvuse taastamine näitab, et mõnikord võib imesid siiski sündida. See annab lootust ka teistele rahvastele.
Rain Soosaar
