Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Lootos. Lootus. Laotus

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Kui me loodud ilu enam ei märka ega näe, on tegemist ühe vaimupimeduse alaliigiga. Kunstnik Eeva-Aet Jänesele on antud rikkalikult võimet imetleda ja vaimustuda, seda jagab ta meiega juuni algul avatud näitustel Paides Järvamaa muuseumis, Tallinnas G-galeriis ja kuraatorina kristlaste kunstinäitusel Tallinna Jaani kirikus.

9. juunil avati näitus kunstniku lapsepõlvelinnas Paides, kus õnnitlejate hulgas olid ka kunagised koolikaaslased ja saime osa Eeva armastusega valmistatud kokakunstist.

Helge maailmanägemus ja mõistusest ülem rahu põimub siin näitusel Paide ajalooga, kuningate ja tamme motiiviga, paneb mõtlema, kui erinevalt me ka ajalugu näeme (lõpetasin just raamatu «Mees, kes teadis ussisõnu» lugemise) ja arvama, et Euroopa ühtset ajalugu näeb ainult Jumal taevas.

Nende näitustega tähistas Eeva väikest juubelit (snd 30. mail 1942). Tartu kunstikooli tuli ta juba märkimisväärsete oskuste ja teadmistega kunsti ja kultuuri vallas, sest ta ema oli Pallases õppinud ja Paides tuntud kunstiõpetaja.

Kunstiülikooli diplom tuli 1970. a, tänuga meenutab Eeva oma õpetajaid Lola Liivat-Makarovat ja Lepo Mikkot, kes on julgustanud loovust ja väljendusvabadust. Ülikooli aega jääb ka tutvus monumentaalkunstiga, mille tollal üksiküritajana tõi maale Dolores Hoffmann, paljude kaunite kiriku vitraažakende autor. Ka Eeva loomingu säravaim töö on mu meelest Tallinna Jaani kiriku vitraažaknad.

Läbi elu kestva aktiivse näitusetegevuse kõrval on Eeva leidnud aega organiseerida kristlikult mõtlevaid kunstnikke ühistele näitustele, osaleda kirikute kunstinõukogus ja laulda kaasa EELK misjonikooris. Ning olla vanaema.

Soovime Eevale jätkuvalt jõudu ja õnnistust oma andega teenida kõiki neid, kes pole ükskõiksed kunsti vastu!

Evi Sepp