Esileht » Arvamused » Arvamus »

Loomine: kas Jumala abiga või ilma?

03.08.2011 | | Rubriik: Arvamus

Kuidas maailm areneb ja miks ta on üldse olemas? Need igivanad küsimused, mis tundusid 17. sajandi inimesele eriti aktuaalsed, on nüüd jälle tõusnud päevakorrale.
Stephen Hawkingi viimane teos universumi suurest arhitektist, originaalpealkirjaga «The Grand Design», ilmus hiljuti prantsuse keeles ja on kutsunud esile huvitavaid vaidlusi loomise teemal.
Stephen Hawking on tuntud astrofüüsik, Cambridge’i ülikooli professor Isaac Newtoni õppetoolil. Tema veendumuse järgi ei suuda filosoofia ega metafüüsika vastata olulistele eluküsimustele.
Aga kui teos ilmus, siis tõusis vägev kisa ingliskeelse lugejaskonna seas: anglikaanid ja katoliiklased, juudid ja muhameedlased kuulutasid ühel häälel, et füüsika üksi ei ole võimeline selgeks tegema, miks maailm on üldse olemas.
Prantsuse kriitikud leiavad siiski, et Hawkingi seletus on intellektuaalselt võluv (Figaro Magazine 19. veebr 2011): maailmal või maailmadel pole vaja mingit Loojat, kuna gravitatsiooni ja kvantfüüsika seadused esitavad ühe universumimudeli, mis võib end ise luua. Paraku ei ole seda iseloomist veel suudetud tõestada!
Igatahes on Jumal jälle tõusnud paljude teadlaste huviorbiiti. Prantsuse füüsik Etienne Klein, mateeriateaduste uuringute labori direktor, kirjutab, et kaasaegne kosmoloogia pakub perspektiive, mis on «peadpööritavamad kui kõik see, mida me ette kujutasime».
Filosoof Jean Staune, Pariisi interdistsiplinaarse ülikooli sekretär, kes on juhendanud töid, millest mitmed Nobeli auhinna laureaadid on osa võtnud, on veendunud katoliiklane. Tema väidab, et teadus ei saa «tähendusest» mööda vaadata, vaid peab ka uurima asjade mõtet.
Ükski teadus ei suuda Jumala olemasolu tõestada ega eitada. Nõnda ei saa ka loomise probleemidele selget vastust leida. Gravitatsiooniseadus igatahes ei saa loomisele algust anda, kinnitab Etienne Klein.
Aga suured teadlased nagu Einstein, astrofüüsikud Trinh Xuan Thuan ja Hubert Reeves ning paljud teised on usu ja teaduse vahekordade üle järele mõelnud. Need, kes on kristlased, teavad, et Jumal ei ole inimlikult «kättesaadav».
Jean-Luc Marion, Pariisi ülikooli metafüüsikaprofessor, on usu ja teaduse teemal sageli sõna võtnud. Ta on lihtsate ja veenvate sõnadega selgeks teinud, et need, kes arvavad teadvat, millesse või kellesse nad usuvad, on samasugused pimesi uskujad kui need, kes väidavad, et nad teavad, millesse ei usu.
Inimlikust seisukohast on Jumal «võimatu» ja jääb selleks. Temast saame teada ainult nii palju, kui ta ise ilmutab.

Fanny de Sivers

1920–2011

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)