Esileht » Uudis » Esileht »

Lõikustänupühal oli Brüsselis lõikus hea

17.10.2012 | | Rubriik: Esileht

14. oktoobril tähistati Brüsselis aasta möödumist päevast, mil seal alustati regulaarsete eestikeelsete jumalateenistustega.

Jumalateenistus eestlaste kirikliku kooskäimise paigaks saanud Rootsi kiriku kogudusemajas kujunes eriti pidulikuks, sest ristiti kolm ja leeritati viis eestlast. Jumalateenistuse viisid läbi peapiiskop Andres Põder ja praost Jaan Tammsalu, organistiks oli kohalik Wouter Verheyden.
Vaimulikud olid Belgiasse sõitnud juba päev varem, et läbi viia veel viimane leeritund konfirmeeritavatele ning võtta aega Brüsseli eestlaskonnaga suhtlemiseks.
Peapiiskop Põder tänas kohalikke, kes kõik endast oleneva on teinud, et eestlased võõrsil saaksid emakeelset jumalasõna kuulda ning eestikeelsed jumalateenistused võiksid vähemalt neli korda aastas toimuda.
Teiste tublide eestlaste seas tõsteti esile Kadri Raudkivi, kes töötades Eesti esinduses NATO juures on algusest peale olnud kuulutuspunkti hing. Tema kontaktandmed (telefon 00 324 7742 6380, e-post kadri.raudkivi.ee) on olulisim allikas, kust saab vajalikku informatsiooni eestlaste kogudusliku elu kohta.
Samuti tõsteti esile emeriitõpetaja Tõnis Nõmmiku panust eestikeelse kogudusetöö taaskäivitamisel. Ta kohtus Brüsselis töötavate Eesti ametnikega, käis läbi võimalikud kohad, kus jumalateenistusi saaks pidada.
«Saame rõõmsad olla, sest lõikus oli hea,» on Jaan Tammsalul, Brüsseli kuulutuspunkti koordinaatoril, hea meel. Selleks on ta ka palju teinud, kui oma koguduse juurest ärakäimiseks ning leeritundide pidamiseks aega on võtnud.
«Konsistoorium suudab tasuda odavama lennupileti, kõik ülejäänu jääb enda organiseerida,» tõrjub Tammsalu mõne ametikaaslase oletuse, et Brüsselis käimine on suur tuluallikas.
«Leeritundide pidamine Brüsseli eestlastele, kes üldjuhul on kõrgelt haritud ja oma erialal tipptegijad, on mulle vaimulikuna palju pakkuv ning professionaal­selt arendav,» kiidab õpetaja oma leerilapsi, kelle sekka tema sõnul juba haigutavalt igavlevad näod ei mahu.
Kohtumisel peapiiskopiga uurisid Brüsseli eestlased, mida peab tegema, et kuulutuspunkti staatusest oma kogudus rajada. Nüüd, mil esimesed leerilapsed oma õnnistuse saanud ning uued potentsiaal­sed leeritulijad olemas, on seda paslik küsida.
Umbes 2000 Brüsselis elavast eestlasest võtab eestikeelsetest jumalateenistustest regulaarselt osa 40 inimest. Igale kokkusaamisele jõuab uusi inimesi.
Liina Raudvassar

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)