Esileht » Uudis » Esileht »

Lipupidu peeti Otepääl

09.06.2004 | | Rubriik: Esileht, Uudised

Reedel, 4. juunil oli Eestimaa südameks Otepää: tähistati Eesti lipu 120. aastapäeva.
Enne keskpäeva seisid päikeselõõsasel kirikuesisel pidulikust meeleolust kantud inimesed. Tooni andsid rahvahulgas sinimusvalgeid tekleid ja samades värvides särpe kandvad Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed, auväärse 120aastase sinimustvalge lipu hoidjad. Ühe seltis liikme sõnutsi püüdsid lipu sünnipäevaks Otepääle tulla kõik, kes selleks vähegi võimaluse leidsid.
Otepää kirikus
See on üks neist päevist, kus igaüks sai erinevustest hoolimata mõelda eestlaste ühtekuuluvusest. Lipu sünnipäev on sel aastal esmakordselt Eestis ka lipu päev ja sellisena üldrahvalik pidu.
Sinimustvalge lipu lehvides sõitsid hobuvankrid kiriku ette nii, nagu see sündis 120 aastat tagasi, mil EÜS oma sinimustvalge lipu Otepääl õnnistada lasi.
Kiriku altari kõrval alusel oli eksponeeritud Eesti Üliõpilaste Seltsi esimene lipp, lipu kõrval oli kogu teenistuse ajal seltsi liikmete auvalve.
Kirik oli kaunistatud pingiridade otstele kinnitatud päevakohase värvitooniga lilleseadetega.
Jumalateenistusel teenisid peapiiskopid Jaan Kiivit ja Udo Petersoo, assessor Tiit Salumäe, praost Gustav Piir ja õpetaja Jüri Stepanov; lektsioone luges Indrek Tarand, organist oli Ene Salumäe, solist Vaike Puri, laulis Tartu Akadeemiline Meeskoor (Alo Ritsing), puhkpilliorkestrit juhatas Arno Anton.
Jumalateenistusest ning sellele järgnenud aktusest ning rahvapeost pastoraadi õuel võtsid osa Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel koos abikaasaga, president Lennart Meri, peaminister Juhan Parts, Riigikogu saadikud, diplomaatilise korpuse esindajad, kohalike omavalitsuste esindajad, EKNi liikmeskirikute vaimulikud jt.
Jaan Kiivit, Udo Petersoo ning praost Gustav Piir pühitsesid sinimustvalge lipu. Teenistusel lauldud laulude sõnade autoriks oli Martin Lipp, Eesti lipulaulu looja, Nõo kirikuõpetaja, kelle 150. sünniaastapäeva selle aasta 2. aprillil tähistati. Jumalateenistus lõppenud, tulid lipu juurde EÜSlased, asetasid põrandale metallist kasti ja hakkasid lippu õrna paberiga kaetult spetsiaalse riide sisse rulli keerama. Lipp asetati karpi ja viidi tagasi Eesti Rahva Muuseumi hoidlasse, kust see kord ehk jälle EÜSi üldkogu otsusel ühel väga olulisel tähtpäeval rahvale vaadata tuuakse.
Pühad värvid
1939. aastast EÜSi liige, kirikuõpetaja Hans H. Lüdig, kes veel viie päeva eest Austraalias oma 85. sünnipäeva tähistas, rääkis heldimusega hääles, et tema jaoks on suur rõõm saada osa neist ülevaist hetkedest. «Meieni ei jõudnud teateid lipu aastapäeva tähistamisest, seepärast olen ma väga õnnelik, et siiski Eestisse sõitsin, kuigi paljud keelitasid mind reisi mitte enam ette võtma,» ütles auväärne EÜSlane.
Kanadast lendas sinimustvalge sünnipäeva tähistamiseks kohale EÜSi auvilistlane peapiiskop Udo Petersoo koos abikaasaga. Pidulikul jumalateenistusel Otepää kirikus jutlustanud Udo Petersoo rõhutas eesti rahva ustavust oma sinimustvalgele. Hilisemas intervjuus Eesti Kirikule meenutas ta lipu 100. sünnipäeva tähistamist ESTO päevadel Torontos, kus selleks ajaks muretseti 1500 Eesti lippu. «Neid kanti rongkäikudes, need lehvisid valitsuse hoonetel, kodudes ja neid oli märgata rohkem kui Kanada lippe,» meenutas Petersoo nädalapikkust aega, mil ligi 8000 koos olnud eestlast teenisid ajakirjanduse suure huvi. Selle läbi saadi kõnelda taas Eesti okupeerimisest.
«Sinimustvalge olnud kogu aeg silme ees,» tunnistas Petersoo. «Armastatud ja pühad värvid. Mida iganes tõsist me ette võtame, teeme seda nende värvide all. Meie sidujaks on olnud need värvid, kandnud läbi raskuste ja sõdade kuni tänase päevani.»
Rahvuslipust riigilipuks
Eesti rahvas võib uhke olla selle üle, et neil on säilinud riigilipu originaal, ajalooline reliikvia. Lipp oli pool sajandit peidus Tartumaal Läänemardi talus, kuhu selle sõja ajal peitis EÜSi esimees Karl Aun. 13 aastat tagasi võeti lipp peidupaigast välja.
Lipul on üks tähendus korporatsiooni jaoks, aga kogu rahva jaoks hoopis laiem tähendus. «Selle all on võidetud ja langetud, aga mitte kunagi alistutud,» ütles aktusekõnes EÜSi esimees Raul Sulbi. «Märgid, millele oleme omistanud teatud tähenduse, on olemas selleks, et nende tähendus igapäevaselt silme ees püsiks. Meie olemine olgu kooskõlas sellega, milleks sinimustvalge meid kohustab. Olgem ka tegudes lipu väärilised, mitte ainult sõnades.»
Rahvus- ja hiljem riigilipuks saanud sinimustvalget on Matti Päts oma südames kandnud sellest hetkest, kui värvide tähendus talle lapsena selgeks sai. «Sinimustvalge on minu jaoks alati tähtis olnud,» tunnistas ta. «Ma ei ole kunagi hoidnud peos ühtegi punast lippu.» Oma päritolu tõttu oli ta määratud vaikivaks teisitimõtlejaks. Matti Pätsi üks vanaisa Jaan Lattik kuulus EÜSi, aga vanaisa Konstantin Pätsi kui ortodoksi ei võetud seltsi vastu.
EÜSlase Indrek Tarandi meelest on lipupäev ühtaegu nii EÜSi kui ka eesti rahva pidupäev, sest «rahvuslipp sai alguse EÜSist, aga rahvas on lipu omaks võtnud ja meil on oma riik, mille riigilipuna see saab lehvida».
Küsisin Indrek Tarandi arvamust esimese lipu õmblejate kohta, sest seni kehtinud teadmise kohaselt oli neid kolm: Emilie Beermann, Paula Hermann ja Miina Härma -, siis Põltsamaalt tulnud uuemate uudiste kohaselt tegi seda Emilie Beermann (loe ka 6. lk).
«Allikaid tuleb kontrollida,» ütles Tarand. «Allikaid on olnud võimeline kõige autoriteetsemalt kontrollima seltsi auvilistlane Johan Kõpp, kes oma raamatus on jäänud kolme juurde. Kolm on sümbolina ka parem kui üks. Mina ei taha küll, et Miina Härmalt see au kuidagi ära võetakse.»
Lipu 100. aastapäev
Kakskümmend aastat tagasi, sügava okupatsiooni tingimustes tähistas 11 inimest Otepääl seda märkimisväärset tähtpäeva. EÜSlane Tõnis Lukas näitas ajaloolist fotot, kus seistakse kiriku seina ääres ja noor tudeng Mart Laar, kelle eestvedamisel toona Otepääle tuldi, hoiab käes tõelist sinimustvalget laualippu. «See oli küll selline üleastumine, mille eest oleks ülikoolist väljaheitmine kindel olnud,» kommenteeris Tõnis Lukas ja meenutas toonast päeva: «Olime Linnamäel, laulsime laule ja tulime kiriku juurde pilti tegema. Ei saa öelda, et Eesti lipu 100. astapäeva ei oleks tähistatud nagu kord ja kohus, nii kuidas olusid arvestades võimalik oli. Eesti vabariigi tegelikud hoidjad ei unustanud ära sinimustvalget.»
Kogu päeva oli avatud lipumuusuem, kohapeal sai osta Eesti Posti eriümbrikut ja -marki ning Eesti Panga hõbedast meenemünti. Õhtul laulis kirikus lastekoor Ellerhein.
Lipuaasta komisjoni liikmete Jüri Trei ja Tiit Salumäe hinnangul kulges lipuaasta tähtpäev kavakohaselt ning üritust võis kordaläinuks lugeda.
Sirje Semm

Eesti lipu aasta tähistamine jätkub
11. juuni – Eesti Rahvusraamatukogus avatakse lipunäitus. Eesti-, vene- ja ingliskeelset näitust eksponeeritakse hiljem Riias, Narvas, Tartus ja Eesti riigi välisesindustes.
20. juuni – Võnnu lahingu 85. aastapäeva üritused Cesises. Eesti ja Läti kaitseväe paraad presidentide osavõtul. Võidutuli tuuakse Eestisse.
22. juuni – Avatakse kindral Laidoneri ratsamonument Viljandis.
23. juuni – Võidupüha tuli süüdatakse Rakveres, kus ühendatakse Võnnu, Tori ja Rakvere tuli, mis viiakse edasi maakondadesse.
27.-30. juuni – ESTO 2004 Riias.
2.-4. juuli – Üldlaulu- ja tantsupidu Tallinnas.
22. juuli – Jakob Hurt 165. Näitus Otepää lipumuuseumis ja raamatu «Jakob Hurt ja Otepää» esitlus.
23. august – 15 aastat Balti ketist.

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)