Esileht » Elu ja Inimesed » Persoon kaasajast »

Lilli Ennok ei vaata tagasi

14.11.2012 | | Rubriik: Persoon kaasajast

Vändra koguduse juhatuse liige Lilli Ennok pühendab end lastele ega tunne väsimust, kui võtab ette teekonna pühapäevakooli.

Nelipühal tunnustas peapiiskop Andres Põder teda kui Vändra koguduse pühapäevakooliõpetajat ja kantseleitöötajat tehtu eest EELK aukirjaga.
Pensionipõlve pidav tarmukas naine on Jumala riigis igati oodatud, kui parafraseerida Jeesuse sõnu «Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!» (Lk 9:15), sest Lilli Ennok õpib iga päev midagi uut ja jagab seda teistega.
Kauaaegne kasvataja ja kahe lasteaia asutaja, oma poja ja mehe Liiva-Hannusele andnud Lilli hakkas ühe memme kutsel kirikus käima 1990ndate alguses. Sisuliselt rahvavaenlaste peres kasvanuna leidis ta pühakoja olevat paiga, kus kõneldi seda, mida ta õigeks pidas.
Toonane õpetaja Heiki Reila, kes Lilli Ennoki leeritas, oli otsekohene nagu naine isegi. Intriigide tõttu õpetaja lahkus ja on nüüdseks kirikutööst loobunud, Lilli tegutseb pühendunult edasi, kuigi mõtleb, et on oma kangekaelsusega ilmselt mõnelegi inimesele liiga teinud.

Leib ja kuldsalmid
Käidud teed jäävad märkima Vändra Rukkilille lasteaed, Sambliku algkool ja Pärnjõe lasteaed. Siis tuli pensionipõlv ja küpses mõte hakata kirikuasju ajama. Kogunenud oli omajagu materjali, millega lapsi õpetada. Vastus küsimusele «kuidas» oli selge, lahenduse küsimustele «kunas» ja «kus» leidis Lilli otse loomulikult.
Kaks aastat on naine kehvast tervisest hoolimata käinud Vihtras, Suurejõel, Kaismal ja Pärnjõel laste juures neile sobival ajal. Möödunud aastal osales tema juhitud Rõõmuringis 45 last. Meisterdades, lauldes, mängides jagab Lilli esimest õpetust usuteel.
Kuldsalme lahendatakse salakirjas, et pingutades õpitu paremini meelde jääks. Iga tunni juurde kuulub teejoomine, kõrvale pakub Lilli omaküpsetatud leiba. Nii toob alati heatujuline naine laste ellu vaheldust ja loodab, et «see hea, mida ta pakub, jääb lastele meelde». «Ma nii suurt tööd ei tee, et lastest usklikud saaks, aga teeotsa annan kätte,» ütleb Lilli.
Ringi kavva kuulub kindlalt ka laager, mida toetab vald. Lapsi laagri jooksul toitlustada on aidanud maakonna ettevõtted. Oskust raha leida on tulnud õppida, aga koguduse vananemist ei tahtnud Lilli kõrvalt vaadata.

Laulu ja rõõmuga
86 liikmesannetajaga koguduses tegutseb Iren Värva taktikepi all koor, kus laulab ka Lilli Ennok. Talle meeldib tõsine ja hea muusika ning noor koorijuht suudab koori ka laulma panna. Ülesastumisi on omajagu, suvel osaleti vaimulikul laulupäeval Suure-Jaanis.
Palju tööd oli Lillil koguduse arengukava koostamisega. Teemade järgi moodustas ta töögrupid, kuhu kutsus osalema ka neid, kes pole koguduse liikmed. Ühiselt istuti koosolekulaua taha ja räägiti oma ideedest, vormistuse võttis Lilli enda kanda.
12. augustil peeti kirikus kuldleeri jumalateenistust, lõikustänupühaks kutsuti pühakotta 1992. aasta leerilapsed. 59 leerilapsest leidis Lilli üles 23 ja kohale tuli 17.
Kiriku 225. aastapäeval tunnustati tublisid koguduseliikmeid. Tänusõnu öeldi ka juhatuse esimehele Jüri Kallasmaale.
Tulevikuks unistab Lilli, et koguduse paarisaja aasta vanune pastoraat saaks taastatud näiteks vanade õpetajate ja nende leskede pansionaadina ja kogudus saaks uue maja kiriku juurde.
Rita Puidet

 

Vändra Martini kirik ja kogudus

11. novembril tähistas Vändra kogudus pühakoja 225. aastapäeva. Koguduse õpetaja Ants Kivilo kõrval teenis jumalateenistusel ja jutlustas Tallinna abipraost Arho Tuhkru.
Esimesed teated puukiriku kohta pärinevad aastast 1624. Uus kirik ehitati 1653. Järgmine kirik kerkis alevikku Kirikumäele 1747 ja oli samuti puidust.
Lihtne tornita kivikirik valmis 1787, puidust viilutorn lisati 19. saj II poolel. 19. sajandist pärit altarimaali «Jeesus ristil» autor on teadmata, oreli on 1889 teinud Müllverstedt.
2011. aastal oli koguduses liikmesannetajaid 86.
Koguduse vaimulikud: Carl Körber (1841–1859),  Ernst Sokolovsky (1860–1891), Jaan Nuudi (1911–1935), Karl Raudsepp (1936–1944), Paul Saar (1948–1951), Rene Tasmuth (1951–1956), Kustav Viise (1956–1963), Hugo Pärno (1963–1984), Heiki Reila (1991–1998), Andres Põder (1998–2003, 2004–2005), Ants Kivilo (2008– ). Kogudust on teeninud ka Kalju Kukk, Johannes Vassel, Andres Aaste, Enn Auksmann ja Toomas Nigola.

Vändra kirikumõisa kompleksi kuuluvad enam kui saja aasta vanune peahoone-pastoraat (fotol) ja magasiait aastast 1844 (müüdud). Hooned tagastati kogudusele 1990ndate alguses.
Nõukogude ajal oli pastoraadis kaheksa korterit, ümberehitusi tehti 1995. aastal humanitaarabi müügist saadud raha eest. Kuna hoone kindlustuse eest maksab kogudus aastas 600 eurot, ollakse valmis pastoraati isegi tasuta hea ettevõtmise (näiteks kui keegi tahaks sinna rajada pansionaati vaimulikele) tarbeks ära andma.

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)