Esileht » Uudis » Uudised »

Liitunud praostkondade esimene ühine sinod

25.05.2016 | | Rubriik: Uudised

Sinodilised ühispildil. Esireas piiskop Tiit Salumäe paremal käel välis-eesti piiskopkonna piiskop Andres Taul ja vasakul käel Põhja-Ameerika praostkonna praost Mart Salumäe. Algur Kaerma

EELK Põhja-Ameerika praostkonna sinod hingas Toronto Peetri koguduse majas 11. mail kahe kopsupoolega.

Kirikus armulauaga jumalateenistusel teenis piiskop Tiit Salumäe, jutlustas õpetaja Algur Kaerma, kaasa teenis praost Mart Salumäe.
EELK Välis-Eesti konsistooriumi otsusega 28. märtsist moodustati uus EELK Põhja-Ameerika praostkond, kuhu kuuluvad kõik Põhja-Ameerika mandril tegutsevad EELK kogudused. Otsuse aluseks olid jaanuaris-veebruaris peetud kahe praostkonna (Kanada ja USA) liitumise hääletuse tulemused, mille järgi 12 osalenud kogudusest pooldas ühinemist 10 ja 8 vaimulikust andis ühinemise poolt hääle 5 õpetajat.

Liikmeskond väheneb
Sinodikoosolekul sai tervituseks sõna EELK diasporaatöö piiskop Tiit Salumäe. Edasi palus praost sinodilistel anda koguduse tegevusest ja tulevikuplaanidest ülevaadet.
Toronto Peetri koguduse esimehe Naani Holsmeri sõnutsi aitab kiriku majanduse olukorda tunduvalt parandada Päästearmee, kes kasutab rendilepingu alusel Peetri kirikut. Päästearmee enda maja jäi ette linna transpordisõlme ehitusele, mille käigus nende hoone lammutati. Kuni neile ehitatakse uus maja, on nad Peetri koguduses üürnikud.
Hamiltoni koguduses on arutletud kogudusemaja müümise üle, kuid nõukogu plaani paraku ei kinnitanud. Selle aasta sügisel plaanitakse pühitseda koguduse 65. aastapäeva. Tore on meenutada koguduses 2015. a teeninud õpetajat Tuuli Raamatut, kes pakkus inimestele palju rõõmu ja genereeris ideid.
Abipraost Hendrik Laur nimetas enda teenitavateks kolme USAs asuvat kogudust: Portland, Seattle ja San Francisco, viimases oli viimane jumalateenistus 1. nelipühal. 15. maist on koguduse tegevus lõpetatud. Taas üks kogudus kaob kaardilt. Portlandi koguduse tegevusel näeb õpetaja Laur tulevikku, kuna seal on tore eestlaste grupp ja nad võivad kogudusena veel mitu aastat kesta.
Michigani koguduse esimehe hr Maripuu meenutuses oli nii mineviku helgust kui ka tuleviku kurbust, sest 40 aastat enda ja koguduse elust on möödunud ning nüüd koguduse esimehena tunneb ta ennast justkui viimse mohikaanlasena koguduse viimases arengufaasis: huvilisi on, kuid uusi liitujaid ei ole. Tihti peatuvad piirkonnas Eestist pärit vahetusüliõpilased, kes siiski teatud aja pärast tagasi lähevad. Nii jäävadki alles need 24 annetajat, kes maksavad maksu.
Agu Ets Baltimore’i Markuse koguduse esimehena vaatab kaugemale: liikmeskond tõmbub koomale, kuid rahaliste vahendite poolest võiks pikemalt kesta. Koguduse diakonina pidas ta jumalateenistusi. Mullu oli au vastu võtta peapiiskop Urmas Viilmat, kelle peamine ülesanne oli küll EELK delegatsiooni juhina osaleda Marylandi-Delaware’i Sinodi aastakoosolekul, kuid peapiiskop leidis aega pidada Markuse koguduse kirikus jumalateenistust.

Külalised ja toetused
Anne Altosaar Raudsepa hinnangul on Montreali Jaani koguduse elu mitmeti omapärane: asendusõpetajatena teenisid õpetajad Kalle Kadakas ja Tuuli Raamat, kuid 2015. a valiti koguduse õpetajaks norra päritolu Matthew Andersson. Lühikese ajaga on ta ära õppinud eesti keeles koguduse õnnistamise. Kuna Matthew teenib ka soome kogudust, on see rahvast juurde toonud. Montrealis on abielupaare, kus naine on eestlane, kes tavaliselt kirikus ei käi. Seevastu kontsertide puhul tuleb inimesi rohkelt välja. Tavaliselt on jumalateenistusel 20–25 osalejat.
Vancouveri Peetri kogudus pühitses mullu 27. septembril koguduse 65. aastapäeva ja võttis sel puhul vastu peapiiskop Urmas Viilma koos abikaasa ja tütrega ning Välis-Eesti piiskopi Andres Tauli koos abikaasaga. Tänu annetustele korraldas kirikufond kogu hoonete kompleksi sise- ja välisremondi alates katusest kuni vundamendi ja keldrikorruseni välja. Täiesti uue näo sai terve kinnistu haljastus. Koguduse esimees Milvi Puusepp juhatas kirikus sisemisi värvimistöid.
Mitmeid üritusi ning jumalateenistusi on peetud koos kohapealse baptisti ja õigeusu kogudusega. Kogudust teenib 15. oktoobrist 2014 õpetaja Algur Kaerma. Nõukogu esimees ja nõukogu liikmed panustavad koguduse tegevusse suure hooga, läbisaamine on hea. Majanduslikult tullakse toime. Koguduse missiooniks on toetada Kodu-Eesti kristlikku haridust. Annetusi on saadetud nii Tartu Peetri koolile kui Tallinna Toomkoolile.
Emeriitpraost Tiit Tralla, Välis-Eesti konsistooriumi assessor, piirdus enese lühitutvustusega.
Piiskop Andres Taul esindas sinodil ka St. Catherinesi kogudust. Lühidalt öeldes: 19 koguduseliiget ja 10 jumalateenistust aastas. Kohalikust Eesti Seltsist pole ammu inimesi kiriku liikmeks astunud. Majanduslikult tuleb kogudus välja. Suur rõõm oli eelmisel aastal peapiiskop Urmas Viilma külaskäik, mille käigus peapiiskop külastas ka St. Catherinesis asuvat oma vanaisa hauda.

Uudiseid kodumaalt
Kandidaadiks abipraosti kohale paneb praost Mart Salumäe ette õpetaja Hendrik Lauri, kes ühehäälselt valitakse seda ametit jätkama.
Piiskop Tiit Salumäe annab ülevaate Kodu-Eestist ja EELK kirikukogu poolt aprillis üksmeelselt vastu võetud diasporaa seadusest.
EELKs on kaks piiskopkonda: Välis-Eesti piiskopkond ja Kodu-Eesti piiskopkond. Välis-Eesti piiskopkond tegutseb oma seaduste alusel ja piiskopkonda juhib konsistoorium Torontos.
Diasporaakogudustega väljaspool Eestit teeb konsistoorium lepingu. Realiteete arvestades kvalifitseeruks praostkonnana Rootsi praostkond, kes on ka ametlikult taotlenud kuulumist Tallinna konsistooriumi alla. Nii Rootsis kui Soomes elavad eestlased on suures osas sealse asukohamaa kiriku liikmed, maksavad selle maa kirikule makse ja sealset tööd toetab kohalik kirik.
Vaimulikku teenimist korraldatakse vastavalt kokkuleppele. Piiskop Salumäe arvates on möödas aeg, kus enamik kaasmaalasi nii kodu- kui välismaal olid kiriku liikmed. Kiriku ülesanne on kohal olla ja selleks koguduse struktuuri ka ehitatakse.
Sõna sai ka Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson, kes kinnitas valmisolekut, et eestikeelse Piibli 300. aastapäevaks (2039) uus emakeelne pühakiri Maarjamaa kodudes trükilõhnalisena esitatud saab. Kui ainult valgustatust ja varandust jaguks.
Kavasse on võetud, et 2017. a alguseks püütakse sõnastada esialgne tegevusplaan ja sealt edasi hinnata ressursside suurust, sh kui palju vajatakse spetsialiste-tõlkijaid. Eelmise tõlkekomisjoni tegijad on juba pensionieas, veel vanemad inimesed aga juba oma eluteed lõpetamas, noori tuleb alles koolitama hakata. Ettekandele järgnes ligi pooletunnise videofilmi «Eesti Piibliselts 200» vaatamine.
Praostkonna majandusaruande luges ette praostkonna sekretär Leena Liivet. Aruanne võeti vastu. Jätkatakse vaatamata praostkonna nime muutusele senise Kanadas registreeritud ühendusena, millel on mittetulundusühingu staatus ja sellega õigus annetuste edasikandmiseks Eestisse.
Praostkonnakassa maksuks otsustati jätta senine 3 dollarit liikmesmaksja pealt. 2016. a maks tasutakse 2015. a liikmesannetajate arvu järgi. Praosti esimene ettepanek oli, et ühinenud praostkonna sinod peetaks kahe aasta pärast, s.o 2018. a USAs.
Võib-olla Jumala enda ettemääratusel küsib praost sinodilt, kas koguduste esindajatel oleks võimalik osaleda järgmisel aastal Eesti kirikukongressil Tartus, sest möödub 100 aastat Eesti I kirikukongressist ja 500 aastat reformatsioonist. Jäädakse peatuma variandi juures tulla kokku siis ka sinodiks. Üksmeelne otsus on pidada EELK Põhja-Ameerika praostkonna sinodikoosolek Haapsalus kolmapäeval, 24. mail 2017.
Lõpupalvuse pidas piiskop Andres Taul. Eesti Piibliselts kinkis piiskop Andres Taulile hinnalise meene.
Päike oli vajumas õhtukaarde. Sinodilisi ootas ees õhtusöök Eesti toitudega Toronto Eesti Majas.
Algur Kaerma,
Vancouveri Peetri koguduse õpetaja

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)