Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Lia Salumäe on täiskohaga ema ja vanaema

/ Autor: / Rubriik: Portreelood / Number:  /

Tänases lehes räägivad oma perest peapiiskopikandidaatide abikaasad. Kui kandidaadid ise on rääkinud meeskonnatööst, siis esimene «meeskond», kes neid ümbritseb, on kindel tagala pere näol. Kõik ajakirjanikega rääkinud naised on kinnitanud, et toetavad tingimusteta oma abikaasat vaimulikul teenimisel. Ja tegelikult on nad olnudki kirikutöös koos.
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku uus peapiiskop valitakse EELK XXIX Kirikukogu 2014. aasta sügisistungjärgul, 25.–26. novembril.

Salumäede pere väärtustab koos veedetud hetki. Fotol on Lia ja Tiit Salumäe koos laste ja nende lähedastega. Pildilt puudub tütar Lea. Erakogu

Viie lapse ema ja seitsmekordne vanaema Lia Salumäe on tänulik Jumalale oma pere – abikaasa, laste ja lastelaste – eest.

See oli aastal 1972, kui Lia oma tulevase abikaasa Tiit Salumäega usuteaduse instituudi õppekooris lauldes kohtus. Lia õppis sel ajal koorijuhtimist ja orelimängu. Noored sobisid ja neist sai paar, kes oma pere loomisel võttis eeskuju vanematekodust.
«Kui sain teada, et Tiit on pastori poeg ja valmistub ka ise kirikuõpetajaks saama, siis seda suurem huvi mul temaga lähemalt tuttavaks saada tekkis,» meenutab viie lapse ema ja seitsme lapse vanaema Lia Salumäe. Usuteema vaid lähendas noori, kes mõlemad olid pärit sügavalt usklikust perest.

Lapsepõlveunistusest
Lia vanemad laulsid kirikukooris ning tavatsesid ka tütart kirikusse kaasa võtta. Kuigi tol ajal pühapäevakoole ametlikult ei olnud, käis Lia Martin Kelementi juhitud lastetunnis, mida «põranda all» laste sünnipäevade varjunime all regulaarselt Tallinnas ja Keilas peeti. Vanaemakodus peetud vennastekoguduse palvetunnid aitasid «selles vaimus üles kasvada». Nii et oma teed otsiv Lia kuidagi oma tulevikku ilma usu ja kirikuta ette ei kujutanud.
Juba lapsena armastas ta orelimuusikat ning oli rõõmus, et ristiisa, kes oli Keila kiriku organist, lubas tüdrukul oreli peal kätt harjutada. Tasahilju tekkinud neiul ka endal soov saada organistiks, mis Tiit Salumäega tutvudes omandas juba reaalsema mõõtme: «See oli minu jaoks ideaalne, et abielludes tulevase pastoriga sain täita oma lapsepõlveunistuse organistiametisse asudes.»
Kuigi nõukogude perioodil ei olnud alati kerge olla vaimuliku abikaasa ning tihti pärssis see näiteks naisel võimalusi leida erialast tööd, kinnitab Lia Salumäe, et elu on pakkunud talle võimaluse rakendada elukutsevalikut sada protsenti.
«Olin selles osas tõesti eelistatud olukorras,» kinnitab ta, viidates oma tegutsemisele Haapsalu Johannese koguduses. Lia ei soovinudki teha karjääri väljaspool kogudust – kogudusesisene töö nõudis täit tähelepanu, pakkudes omakorda võimalust täiuslikuks eneseteostuseks muusikatöötegijana.

Muusika tähtsusest
Samuti olid lapsed väikesed ning nende kõrvalt oleks ka raske rohkem kodust eemal olla. Abikaasade ühisel otsusel ei pandud lapsi lasteaeda, vaid püüti nende arengut kodukasvatusega suunata, kus olulisel kohal oli kristlik kasvatus.
Hariduselt muusikaõpetajana tajus Lia vastutust oma laste muusikamaitse kujundajana.  «Muusikat oli meil kodus väga palju ja lapsed kasvasid selle keskel üles,» meenutab Lia. Alles siis, kui lapsed juba suuremad, võttis ta vastu kutse ning oli kümme aastat palgalise ametiga muusikaõpetaja. Armastus muusika vastu seob peret tugevalt.
Lia Salumäe ei näinud suurt vaeva igipõlise naisküsimusega, kuidas jagada ennast kodu ja töö vahel. Orgaaniliselt kuulusid need pooled kokku. «Pean tänama oma peret ja lapsi, kes on olnud väga palju abiks,» rõhutab Lia, meenutades, et väikeste laste kõrvalt oli ajuti ikka päris keeruline leida võimalust kogudusetöös kaasalöömiseks.
«Teinekord oli kiiresti vaja leida kedagi laste juurde,» meenutab ta tüüpilist situatsiooni, lisades, et sellistel puhkudel olid kuldaväärt mõned tublid naised kogudusest, kes olid valmis olema lapsehoidjaks.

Lastest
Armastusele ehitatud perekonda kinkis Jumal viis last. Lia peab seda suureks õnnistuseks ja tutvustab, rõõm ja uhkus hääles, oma järeltulijaid. Esimesed tütred on kaksikud Maria ja Mirjam. Saksa filoloogist Marial on abikaasa Michaga neli tütart: Rahel, Rebeka, Gloria ja Grete. Viiuliõpetaja ametit pidav Mirjam elab koos abikaasa Frankiga Münchenis.
Lydial, kes on olnud 15 aastat Haapsalu koguduses sekretär, on abikaasa Indrekuga kolm last: Matteus, Markus ja Marii. Tütar Lea elab Soomes ja töötab Seinajoe koguduses kirikumuusikuna. Poeg Tiit elab Tallinnas ja on ema sõnul lahtiste kätega elektrik-ehitaja, kes juba lapsena oli mehe eest väljas pastoraadi remontimisel.
Nii nagu armastust peab hoidma, aitavad suurel perel kokku kasvada aastatega traditsiooniks saanud ettevõtmised. Lia Salumäe räägib, et perel on kombeks tulla kokku sünnipäevade, pulma-aastapäevade, jõulude ja ülestõusmispühade tähistamiseks. Nüüd, mil mitu last elab Eestist eemal, ei ole see alati võimalik, aga kord kahe aasta jooksul on see ometi siiani õnnestunud. Toredaks traditsiooniks on ka suuremad suguvõsa kokkusaamised ja ühislaulmised.
Haapsallu on Salumäed tulnud ja jäänud. Enam kui kolme­kümneks aastaks. Selle ajaga on linn neile omaseks saanud ja nemad omakorda kohalikule kogukonnale. Lia Salumäe on jätkuvalt ametis Haapsalu Johannese koguduse organistina. On tegev ja tegus ning rõõmuga oma andeid teiste teenimisse andev.
Liina Raudvassar