Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Lestadiuslane Soome peaministriks

/ Autor: / Rubriik: Kolumn / Number:  /

Merille Hommik

Soome parlamendivalimised lõppesid 19. aprillil ja tõid kaasa ennustatud tulemuse: enim hääli sai Soome Keskusta (Kesk­erakond) eesotsas Juha Sipiläga (snd 1961), teise koha aga Perussuomalaiset (Põlissoomlased) eesotsas Timo Soiniga.-See tõi kaasa rõõmulaine ühtedes ringkondades ja ärevuse teistes.
Soome kiriklik ajaleht Seurakuntalainen kirjutas aprilli algupoolel, et 51% Soome luteri kiriku töötegijaist ja 54% vaimulikest peab Juha Sipilät parimaks peaministrikandidaadiks.
Kuna Juha Sipilä isiklikult sai kõigist parlamendi saadikukandidaatidest enim hääli (30 758) – teda nimetati häälterehaks – ja tema juhitud Keskusta sai parlamendis enim (49) kohti, moodustab Juha Sipilä ka valitsuse.
Toetust kiriklikes ringkondades võib seostada sellega, et Juha Sipilä on tunnistanud oma seotust luterliku äratusliikumisega Rahu Sõna (Rauhan Sana, üks lestadiusluse haru). Nagu tunnistavad mu sõbrad Rahu Sõnast, on Juha Sipilä osalenud aktiivselt selle liikumise tegevuses.
Kui Juha Sipilä kaalus selle aastatuhande teise kümnendi algul siirdumist poliitikasse, küsinud ta nõu oma ilmikjutlustajast lellelt Rauno Sipilält. Rauno on Rahu Sõna misjonitöö algatajaid Eestis ja Ingerimaal ning käis viimati jutlusereisil Eestis möödunud talvel.
Oma vennapoja küsimuse peale otsinud ta välja selle päeva piibliteksti vaimulikest loosungitest: «Sinule avatakse uks …». See olnud üks julgustavaid tegureid valikule, mille tulemusena Juha Sipilä valiti 2012. aastal Keskusta juhiks ja nüüd on moodustamas valitsust (info pärineb erakirjavahetusest).
Soome ühiskonna liberaalsed liikmed ei ole ilmselt rahul konservatiivse uskliku peaministriga ega harda katoliiklase Timo Soini pääsemisega valitsusse. Usklike soomlaste hinnangul tunnevad ärevust ennekõike «punarohelised» (soome k punavihreät, s.t vasakpoolsed ja rohelised, kellel on poliitikas omavahel ühisjooni). Seetõttu kohtab ajakirjanduses ohutunnet ja ilkumist, millest ei pääse mööda ka meie ajakirjandus (nt «Pitspesu müüki Soomes ei keelata», Postimees 25.04.2015 – see kuupäev oli justkui juhuslikult Juha Sipilä 54. sünnipäev).
Miskipärast peetakse vajalikuks vahendada pikantset folkloori, mis on soomlaste seas käibel vanalestadiuslaste kohta, kuni lõpuks tõdetakse, et Juha Sipilä kuulub hoopis teise, liberaalsemasse lestadiuslaste harusse.
On viidatud, et Sipilä leiab toetust ennekõike väljaspool Helsingit. Helsingi enam liberaalseid väärtusi hindav elanikkond elab justkui omas mullis, erinedes maapiirkonna hoiakutest (prof Jouko Talonen, erakirjavahetus).
Kuna on kirjutatud Sipilä kuulumisest lestadiuslaste hulka, on tulnud taas selgitada erinevusi lestadiuslaste eri rühmade vahel, milles ka soomlastel puudub täielik selgus (Jouko Talonen, «Mitä rauhansanalaisuus on?», Kotimaa 24.04.2015). Selles selgitab Jouko Talonen Rahu Sõna ja vanalestadiusluse ühisosa ja erinevusi, öeldes muu hulgas: «Soterioloogiliseks peajooneks on praktikas vanalestadiuslaste vaade, et pääste osadusse saamiseks peab inimene kuulma häälega kuulutatud evangeeliumi, mille kuulutaja peab olema «enne uskunud» ja Pühast Vaimust osa saanud inimene.»
Jouko Talose sõnutsi võib Rahu Sõna nimetada «mõõdukaks (soome k maltillinen tähendab ka talitsetud, vaos hoitud) vanalestadiusluseks», mis erineb viimasest ennekõike avarama kogudusekäsituse poolest. Rahu Sõna organisatsioonis puudub vanalestadiuslaste Rahuühingute Keskühingule omane tsentraal­ne juhtimine.
Rahu Sõna avarust olen mina näinud näiteks asjaolus, et misjonitöö toimub Soome Evangeelse Luterliku Kiriku, mitte Rahu Sõna lipu all, ja koostöös esiklestadiuslastega.
Kuna Soome ajakirjanduses on mitmed väitnud, et Soome on saamas selge rahva toetusega peaministrit, julgen kokkuvõtteks tsiteerida ühe Rahu Sõnasse kuuluva sõbra lauset: «Üldiselt suhtuvad soomlased üsna usaldavalt võimalikku tulevasse peaministrisse Juha Sipilässe.»
Urmas Oras

 

 

 

 
Urmas Oras,
vaimulik