Esileht » Arvamused » Kolumn »

Lepitav laul

17.06.2009 | | Rubriik: Kolumn

Eelmise nädala lõpus peeti Tartus laulupidu. Suuremad üritused algasid juba reedel, mil oli pidulik eelkontsert Maarja kirikuhoones. Sealsamas, kus 140 aastat tagasi toimus I Eesti üldlaulupeo peaproov, esinesid nüüd valitud koorid ja orkestrid. Laupäeval aset leidnud laulupeol trotsis vihmahoogusid umbes 8000 lauljat, tantsijat ja pillimeest. Oli ülendav pilt näha laulupeorongkäigus erinevas vanuses vihmamärgi peolisi rõõmsa tuju ja lauluga peopaiga poole rühkimas. 
Küllap peab tunnistama, et Eesti intelligentsil on sageli kiriku ja usuga komplitseeritud suhted olnud. Meenutades või hiljutist poleemikat Tallinna püstitatava vabadussamba ümber, kui paljude loomeinimeste arvates oli risti näol tegemist sobimatu sümboliga. Mitmed meie tuntud loojad on üles näidanud oma kahtlevat suhtumist kirikusse, näiteks meie klassiku Anton Hansen-Tammsaare suhe religiooniga oli keeruline ning komplitseeritud, aga uuema aja populaarseim kirjanik Andrus Kivirähk on oma eitavat suhtumist religiooni korduvalt ka välja öelnud.
Samas on muusika kunstivaldkond, kus niisuguseid vastuolusid ei ole märgata ning religioosne temaatika on tähtis ja inspireeriv osa meie heliloojate loomingus. Meie kuulsaim helilooja Arvo Pärt kirjutab vaimulikku muusikat, üldiselt valivad koorid oma repertuaari usuteemalisi teoseid, hiljutisel muusikakonkursil «Eesti otsib lemmiklaulu» osutus valituks Tõnis Mäe «Koit», mis kannab endas tugevaid religioosseid motiive.   
Huvitaval kombel ei räägi evangeeliumid meile eriti palju laulmisest. Veelgi enam, sõnaga «laulma» on evangeeliumides tihedamalt seotud mitte inimene, vaid kukk, kelle laulmine seondub Peetruse salgamisega. Küll aga on oluline koht laulu mõju näitamiseks Apostlite tegude raamatus (16:25), kui vangistatud Paulus ja Siilas Jumalat kiites laulma hakkavad ning äkitselt sündinud maavärisemine nende kongi uksed valla lükkab. Selles loost võib välja lugeda, et laulus on olulist väge, mis võib olukordi muuta. Küllap seepärast ongi laul saatnud kristlasi nii õnnes kui õnnetuses. 
Tartu laulupeo tunnuslauseks sai luuletaja Hando Runnelilt pärinev värsirida «Kel on laulud laulda» ja iseloomustavateks märksõnadeks põlvkondadevahelise sideme hoidmine ja tulevikku vaatamine. Need eesmärgid lähevad väga hästi kokku ka kirikus oluliseks peetud väärtustega. Tuleb vaid loota, et selline kultuuri ja religiooni sümbioos ja lepitus jätkub juba vähem kui kuu aja pärast üldlaulupeol.


Toomas Jürgenstein

Täna, kui teie Tema häält kuulete, ärge tehke oma südant kõvaks. (Hb 3:15)