Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Leping on jätkuvalt kehtiv

14.12.2018 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga

Eri kirikud on Eestis partnerid ja teevad koostööd, näitas ka konverents. Pildil Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus (vasakult), Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu pastor Meego Remmel ja Rooma-Katoliku Kiriku piiskop Philippe Jourdan.
2 x Urmas Roos

Nigulapäeval, 6. detsembril koguneti rahvusraamatukokku Eesti Kirikute Nõukogu korraldatud konverentsile „Eesti usk“, päeva lõpetuseks aga toomkirikusse kontserdile.

MTÜ Sonico korraldatud kontsert „O’Adonai“ hämaras Tallinna toomkirikus oli kui vastus päevasel konverentsil kõlanud mõtetele ja küsimustele. Ansambli Vox Clamantis esitatud ladinakeelsed psalmid ja Tõnis Mäe vaimuliku sisuga laulud saadetuna Robert Jürjendali kitarrihelidest olid kui kinnitus, et eesti usk on jätkuvalt elav. Oma panuse andis ka Püha Miikaeli poistekoor Kadri Hundi juhendamisel.
Aga mitte ainult kontsert ise, vaid järjekord pileti ostuks näitas, et Jumal kutsub inimesi kokku. Moosese esimeses raamatus ütleb Jumal: „Lepingu tähis, mille ma teen enese ja teie ja iga teie juures oleva elava hinge vahel igavesteks põlvedeks, on see: ma panen pilvedesse oma vikerkaare ja see on lepingu tähiseks minu ja maa vahel“ (1Ms 9:12–13).

Jalad põhjas
Konverentsi vestlusringidesse olid korraldajad kutsunud tuntud teadlased, kelle arvamust alati oodatakse ja millega arvestatakse. Kuulda sai teaduse ja usu ning religiooni ja usu seostest. Kindlasti pakub huvi, kes siis eestlane ikkagi on ja missugune on tema usk.
Ainsa ettekande pidas prof Mihhail Lotman, kes leidis, et eestlane on ratsionaalne. Kui vaja, lubab ta kirikusse lühtri osta. Või läheb kirikusse, nagu juhtus perestroika ajal. Kui kõik on hästi ja ta tunneb, et jalad on põhjas, piirdub küünlaga, viidates Juhan Liivi loole „Peipsi peal“.
Seda, et eestlane on otsija, tõi välja sotsioloog Liina Kilemit. Kui venelastel on usk seotud rahvusliku identiteediga ja mõiste „venelane“ võrdsustub õigeusuga, siis eestlaste usk on värvikirev. Kuigi kõneldakse eestlaste usuleigusest, siis siseministeeriumi usuasjade osakonna nõunik Ringo Ringvee kinnitas: Eestis on registreeritud 581 usulist ühendust. Eestlase ratsionaalsuse võttis hästi kokku Ringvee järeldus: „Mida olulisem on religioon olmes, seda tugevam ta on“, viidates laulukooridele ja inimeste koostegutsemisele.

Identiteedi küsimus
Mittereligioosseid inimesi uurinud dr Atko-Sulhan Remmel tõi olulise märksõnana esile vaikuse, mida inimesed kiriku asemel lähevad otsima terviseradadele. Ta ütles, et kristlik sõnum konkureerib siseturismiga, aga naljatades öelduna vaikusega. Uuest vaimsusest, esoteerikast, huvist tervendajate, nõidade ja selgeltnägijate vastu oli sel konverentsil samuti juttu. Kas seegi on eestlase ratsionaalsuse väljendus, soov lahendada parimal viisil suhteprobleeme, kerkis küsimus.
Eestlased peavad end erilisteks ja selle erilisuse üheks kuvandiks on mittereligioossus. Nii nagu on vale, et kirikud on tühjad, ei vasta tõele ka loodud kuvand, mida kahjuks võimendab meedia. Peaksime retoorikat muutma, tegi ettepaneku peapiiskop Urmas Viilma. Kilemiti ettepanekul peaks ihaldusväärseks saama kristlaseks olemise identiteet.

Võime näha ja tajuda
Kultuuriinimesed nimetasid vestlusringis kirjanikke, kunstnikke, muusikuid, kes on religiooni teemat oma teostes kajastanud. Esile kerkib süstemaatiliselt Piibli teemadel juurelnud Tammsaare. Nii mõnigi kultuuritegelane – luuletaja, teatrijuht, kunstnik – on olnud hariduselt teoloog või kinnitanud oma usutunnistust.
Aga välja toodi ka hulganisti küsimusi. Usundit ja folkloori uurinud dr Ülo Valk meenutas, et oleme keskendunud kuulajad ja lihvinud seda oskust sajandite jooksul tänu jutluse kuulamisele. Nüüd aga levib anomaalsena uskumus meie mitteusklikkusest, kuigi paljud usuvad, et loomadel ja taimedel on hing. Tema arvates on põhiküsimus selles, kus on eesti usk.
Eestlastega on tõesti omamoodi lugu, naerutas kuulajaid piiskop Philippe Jourdan, kes iseloomustava detailina tõi välja refleksiivsuse. Eestlasele on omane asjad ja olukorrad läbi mõelda ja see mõjub ka usule. Ta kinnitas, et eesti usk on muutuv. Tänapäeva noortel pole eelarvamusi ja neis on ootust selle järele, mis annaks nende elule tähenduse, kinnitas ta hiljutisele paavsti külaskäigule viidates.
Lõpetuseks tahaks jagada Ringo Ringvee arvamust, et tegelikult on Eestis kõik hästi, sest igaüks võib uskuda seda, mida tahab. Ja loota, et usuõpetus jõuab kord kooliprogrammi, nagu nõudlikult sõnas skulptor Mati Karmin. Sest Piibli tundmine on osa meie kultuurist ja aitab seda mõista.
Rita Puidet

Pildigalerii:

andres põder

Eesti Kirikute Nõukogu ja selle president Andres Põder kutsusid teema-aastale tuginedes arutlema eesti usu üle.

eesti_usk

Püha, püha, püha on vägede Issand! Kõik maailm on täis tema au! (Js 6:3)