Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Lennart Merile mõeldes

25.03.2009 | | Rubriik: Kirikuelu

Tõnu Kaljuste ja Arvo Pärt: siiras äratundmisrõõm piltidest. Fotod: Kristjan Lepp

Näitus «Lennart Meri 80» Viimsi Rannarahva Muuseumis (Nurme tee 3) 13. märtsist 11. aprillini.
28. märtsil kell 16 tütarlastekoori Ellerhein kontsert Lennart Meri mälestuseks Viimsi Püha Jaakobi kirikus.

President Lennart Meri koduuksed olid tema 75. sünnipäeval viis aastat tagasi avatud kõigile teda õnnitleda soovijatele. Nüüd, viis aastat hiljem, kui tähistame presidendi 80. sünniaastapäeva, ei ole juubilari enam meie keskel, kuid oma mõtetes oleme teda meenutamas ja mäletamas.
Presidendi kirjalik pärand on suuresti kättesaadav kõigile huvilistele. Tema kirjutatud lennukad ning kaasa mõtlema ja reisima kutsuvad reisikirjad, äsja taas avaldatud «Hõbevalge», samuti «Eesti mõtteloo» sarjas ilmunud «Presidendi kõned», «Poliitiline testament» jt on raamatud, mida tasub teada ja aina uuesti lugeda. Arvan, et igaüks leiab neist midagi olulist ja vajalikku mitmele Eestit, Euroopa ajalugu ja ajakäsitluse telge puudutavale küsimusele.
Peab vastu ajaproovile
Lennart Meri dokumentaalfilmid kui meie sugulasrahvaste elu ja ajalugu käsitlevad teosed on ainulaadsed filmidokumendid mitmete soome-ugri rahvaste veel elus püsinud, kuid paljus juba hääbumisohus või nüüdseks lausa hävinud igapäevastest ning aastasadu põlvest põlve ja isalt pojale edasi antud tavadest.
Enamik eestimaalasi mäletab Lennart Merit värvika ja kirka inimesena. Tema kõned olid mõttetäpsed. Ta polnud ükskõikne inimene ei enda, oma lähedaste, kaasteeliste ega ka ümbritseva maailma suhtes. Need, kes teda lähedalt tundsid, on osa saanud tema alatisest huvist targa dialoogi vastu ja pühendumisest inimestele, keda ta usaldas. Välisministri ja presidendina on ta olnud eestlastele taasiseseisvunud vabariigi ja Euroopaga lõimumise sümbol.
On hämmastav, kuidas ta jõudis ja jaksas korda saata hoopis enamat, kui võiks oodata ja tahta ühelt inimeselt. Tema pühendumus, vaimuerksus, toetav sõna ja täpne mõte on need, mida paljud igatsevad. Nii mõneski küsimuses tahaksin nüüdki kuulda vastust, tarka nõu või vähemalt uudishimust teada, mida Lennart Meri arvab, mis on tema lahendus. Lugedes aga tema kirjapandud sõna, ei ole mina ega teised küsijad jäädavalt vastuseta. Tema väljaöeldu peab ajaproovile vastu ja kõnetab lugejat ka tulevikus.
Unikaalsed fotod
Alates 13. märtsist on Viimsi Rannarahva Muuseumis avatud presidendi mälestusnäitus. See on Viimsi rahva tänuavaldus Lennart Merile. Näitus ei pretendeeri akadeemilisele ülevaatele kõigest, mis on seotud meie suurmehega. Välja on pandud mitmed unikaalsed fotod Lennart Merist ja temaga seotud inimestest, moodustades mosaiigi, mille struktuur on äratuntav tervikus – meenutamaks Lennartit eri piltnike ja näituse koostajate silme läbi.
Lisaks on näitusel võimalus näha väikest osa president Merile kingitud meenetest ja omistatud tänumedalitest, tema audoktoriregaalid ja Eesti kaitseväe ohvitseri mõõk. Teadlikult on välja jäetud presidendile omistatud kõrged riiklikud ordenid ja medalid. Meil kõigil on võimalus tulla ja osa saada mitte ainult Viimsi aukodaniku, vaid kogu elu Eestile elanud suurmehe mälestusest. Töö ja lahke kaasabi eest on korraldajad südamest tänulikud proua Helle Merile.
Näituse ajal on võimalik näha Lennart Meri dokumentaalfilme. Täpsemat teavet saab muuseumist.
Lennart Meri oli Viimsi Püha Jaakobi kiriku ehitamise patroon, kuigi ta ei näinud kiriku avamist. 28. märtsil, president Meri sünniaastapäeva eelõhtul kell 16 laulab tema mälestuseks Viimsi Püha Jaakobi kirikus tütarlastekoor Ellerhein.
Mälestusnäitus Viimsi Rannarahva Muuseumis on avatud 11. aprillini. Olete oodatud!

Erkki Juhandi,
näituse kuraator

Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest! (Mt 20:28)