Leeripüha Toronto Peetri kirikus
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudised / Number: 21. mai 2003 Nr 21 /
Leeripüha on Toronto eestlaskonnas erakordselt tähtis sündmus.
Torontos on kaks E.E.L.K. kogudust, Peetri ja Vana-Andrese. Esimeses toimus leeripüha 4. mail, Vana-Andreses tulevad leerilapsed altari ette 1. juunil.
Minu Torontos viibitud viie kuu jooksul oli leeripäev Peetri kirikus seni kogetust üks ilusamaid sündmusi. Alahindamata kõikide siin tegutsevate Eesti organisatsioonide tegevust, kaasa arvatud Toronto Eesti Seltsi lasteaeda ja täienduskooli ning gaidide-skautide tegevust, on leeripühal siinses ühiskonnas siiski eriline kaal.
Kirikulised õues ja sees
Leeripühal oli õnnistamisel 21 noort: 15 poissi ja 6 tüdrukut. Jumalateenistusel teenisid õpetajad dr Andres Taul ja Joel Luhamets. Kaasa teenis koguduse segakoor Cantate Domino Rosemarie Lindau juhatusel, orelil dr Roman Toi. Leerilaste endi abil, kelle hulgas oli mitu andekat muusikut, muutus jumalateenistus muusikaliselt väga rikkalikuks.
Kirik ei suutnud mahutada kogu rahvast. Toronto Peetri kirikus on ruumi umbes 500 inimesele. Et siinne eestlaskond on väga seadusekuulekas, püüti tuletõrje eeskirju järgides inimeste tungi kirikusse piirata. Ümber kiriku oli kaunis päikesepaistes veel vähemalt paarsada inimest. Suurema kiriku üürimisest loobuti vaid selle tõttu, et Peetri kiriku juures on parkimisvõimalused paremad võimalike üüritavate suuremate kirikute omast.
Tõelise üllatuse valmistasid aga leerilaste perekondade tehtud leeripäeva suurejooneliselt korraldatud ettevalmistused. Mulle öeldi, et vast pulmad on võrreldavad leeripäeva pidulikkusega.
Üle lapseea künnise
Leeripäeva peeti kodudes ja restoranides. Mitu perekonda oli otsustanud leeripidu pidada üheskoos. Minul oli võimalus osaleda kahel leeripeol. Esmalt perekond Rannala juures ja hiljem Eesti Majas, kus leeripidu korraldasid perekonnad Hess, Trei ja Kuuskne. Peolisi oli umbes 500. Külaliste hulgas ei olnud mitte ainult sugulased, vaid ka paljud leerinoorte sõbrad.
Tohutult südant soojendavad olid leerilaste ristivanemate kõned. Need, kes ei saanud kohale tulla, olid kirjalikult saatnud oma tervitused. Sõna said laste vanemad ja leerilapsed. Kõned olid peaaegu kõigil kirjalikult ette valmistatud. Nendest kiirgas südamlikkust, usulist otsustavust ja täisea küpsust.
Selle päeva pidulikkuse põhjustas ilmselt asjaolu, et siin mõistetakse leeripäeva täiskasvanuks saamise piiripostina. Isiklikult näen selles muutuvas maailmas oma esivanemate usu tähtsustamises eestluse elujõu ja kultuuri säilimise ühte kindlat sammast nii kodus kui ka välismaal.
Joel Luhamets,
E.E.L.K. Toronto Peetri koguduse abiõpetaja
