Leeripüha nagu poole sajandi eest

Kuldleeripüha Tallinna Toompea Kaarli koguduses. Oma leeritõotust tuli pärast poole sajandi möödumist kordama 60 koguduseliiget.

Konfirmatsioonid 1956. aastal olid EELKs rohkearvulised: Siberist kodumaale naasnud represseeritud tugevdasid sidet kirikuga. Leeri minnes trotsiti ateistlikku riigikorda. Nüüd, viiskümmend aastat hiljem on meeliliigutav kohtuda.

Tava tähistada kuldleeripäeva kui konfirmatsioonitõotuse andmise ja leeriõnnistuse saamise viiekümnendat aastapäeva oli mitmes koguduses aus ka nõukogude perioodil, ent eriti populaarseks muutus tähtpäev viimasel ärkamisajal, 1980ndate lõpul.

Tallinna Toompea Kaarlis 60 kuldleerilist

Möödunud pühapäeval, 30. juulil oli kuldleeripüha Kaarli koguduses. Tähtpäevalisi oli enam kui iial varem – 60. Protsessioonis kirikusaali liikunud kuldleerilastele ütles jumalasõna ning jagas armulauda piiskop Einar Soone, kes pidas pihikõne, ning koguduse diakon Lauri Kurvits, kes jutlustas. Orelil oli organist Marika Kahar ning muusikalise kingituse tõi Inglismaalt koor London Concord Singers. Pärast kiriklikku osa tehti ühispilt ning suunduti koguduse saali kaetud pidulauda.

Lauri Kurvits märkis Eesti Kirikule, et küllap on kuldleeripüha läbiviimise üksikasjad koguduseti erinevad. Kaarli kogudusel on kombeks kutsuda eakad kirikulised kolmapäeval enne mälestuspäeva kiriku juurde, et igaüks saaks ennast ühises kohvilauas tutvustada, nimetada kogudus, kus ta 50 aastat tagasi leeris käinud, ja meenutada toonast õpetajat ning poole sajandi tagust aega ja olu.

Kurvitsa sõnul oli kuldleerilaste hulgas nii igal pühapäeval kirikus käijaid, nn koguduse kullafondi kuulujaid kui ka neid, kel side kirikuga vahepealsetel aastatel leige olnud. Tema sõnul oli ka inimesi, kes teineteist üle viiekümne aasta esmakordselt kohtasid. Nostalgia iseloomustavat kõige paremini koosviibimist, kus leeriõed ja -vennad oma tutvust uuendasid.

Lauri Kurvits rõhutas selle aasta kuldleerilaste aktiivsust. Nimelt otsustasid nad hakata igal aastal oma leeripäeva meenutuseks koos käima ning valisid selle ürituse organiseerima endi hulgast kaks inimest.

Ema õmmeldud kleit üll…

Nagu selgi pühapäeval, oli ilm ka 50 aastat tagasi ilus ja päikseline, ehkki tuuline, meenutas kirikulehele elupõline Kaarli koguduse liige Arnold Vigur (sünd 1926), kes nii nagu esimesele armulauale läks ka kuldleeripühale koos 4 aastat noorema venna Evaldiga.

Arnoldi elukäik sisaldab tüüpilisi momente Eesti ajaloo lehekülgedelt: keeldunud kolhoosi astuma, arreteeriti ta ning saadeti Sillamäe laagrisse, kust vabanenud, läks 30aastane mees leeri Kaarli koguduse pihtkonda, kus hingekarjaseks Kaide Rätsep. Hoolimata kõigest nimetab mees ennast Jumala poolt hoituks, nii oli tänu siiras ja kuum, mis ta koos leerikaaslastega kuldleeripühal Looja poole läkitas.

«Leeripüha eelõhtul kogunesid leerilapsed kiriku juurde. Mäletan, et ema oli mulle selleks puhuks ilusa musta kleidi õmmelnud. Leeripüha riietuseks oli muidugi pikk valge kleit, ikka ema näputöö, poest ei olnud toona ju midagi saada,» meenutab samas Velly-Re Pillak, kes käis leeris Kaarli koguduse 2. pihtkonna õp Edgar Hargi juures.

Pr Pillak tunnistab, et on elus mõndagi unustanud, ent elu lõpuni on mälus 50 aasta tagune kirikusse minek, kui leeriprotsessiooni võeti vastu Beethoveni hümniga «Kõik taevad laulavad». Veel on meeles, et kuna leerilapsi oli tookord Tallinna Toompea Kaarli koguduses 300, jaotati seltskond ühispildi tegemiseks kolmeks.

Kuldleer võeti eestpalvesse

Kuldleeripüha tähistati möödunud pühapäeval ka Viljandi praostkonna Suure-Jaani koguduses, kust diakon Kristi Sääsk vahendas sündmust Eesti Kirikule. Nagu viimastel aastatel, oli ka sel aastal Suure-Jaanis 2 kuldleerilist (1956 oli leerilapsi umbes 30).

Algselt pidi osalema ka koguduse tubli memm, tavaliselt igal pühapäeval kirikusse jõudev Alma Noot, kes käis leeris 1931. aastal Jämajal, ent kahjuks ei saanud ta kehva tervise tõttu tulla. Tagasihoidlikult eelistasid päevakangelased istuda teiste kirikuliste seas ning ka armulauda jagati neile koos teiste lauale tulijatega. Küll aga võeti eakad kirikulised eriliselt kirikupalvesse.

Juba mitmendat aastat ilmestab kuldleeriteenistust kõrgetasemeline puhkpillimuusika, kuna samal ajal Suure-Jaanis laagrit pidavad puhkpillimuusikud tulevad kirikusse lõpukontserti pidama. Nii kujuneb armulauaga jumalateenistus mitu tundi kestvaks, ent see ei väsita ometi kedagi. 

Kristi Sääsk peab päeva sügavamaks mõtteks tuua inimesed koguduse keskele. Ta märkis, et alati on neid, kes pole leerist saati kirikusse jõudnud, ent nüüd taastavad oma sideme ja sellest on vaimulikul hea meel.

Kolga-Jaanis õp Viksi jälgedes

Üle-eelmisel pühapäeval, 23. juulil peeti kuldleeripüha Kolga-Jaanis, kus osavõtjaid oli 18, lisaks muidugi toetav kogudus. Õpetaja Ants Tooming alustas mälestuspäeva ettevalmistustega juba aasta alguses. Tema sõnul võtab palju aega, et tuvastada poole sajandi taguseid leerilapsi, eriti naisterahvaid, kes vahepeal perekonnanime vahetanud.

Aga vaimuliku pingutusi peab ta kuhjaga tasutuks: päev toob kiriku juurde palju inimesi, osa jaoks kujuneb sellest uue aja algus. Tooming järgib kuldleeripüha korraldades ning läbi viies kohalikke tavasid, mis juurdusid juba Kolga-Jaani legendaarse vaimuliku Heino-Johann Viksi ajal.

Liina Raudvassar