Esileht » Uudis » Uudised »

Leedu ei unusta oma märtreid

26.11.2010 | | Rubriik: Uudised

Naani Holsmer (vasakult), Valdek Tagel ja Ants Tooming  valmistuvad alla kirjutama kahe koguduse vahelisele sõpruslepingule. Rita PuidetEesti Memento Liidu esimees Enn Tarto võttis osa 29. oktoobril Leedu seimi juures toimunud rahvusvahelisest kommunismi ohte ja kuritegusid käsitlevast konverentsist.
Konverentsil oli ka meeldiv võimalus taas kohtuda paljude leedu sõprade ja endiste vangilaagrikaaslastega, teiste hulgas omaaegse Leedu Helsingi grupi esimehe Viktoras Petkusega. Oktoobri lõpus avati Vilniuses mälestusmärk 1981 nõukogude võimu poolt mõrvatud Leedu preestrile ja Helsingi grupi liikmele Bronius Laurinavičiausele.
Leedu uudistest Eestis rääkides oli üllatav teada saada, et peapiiskop Andres Põder, proua Marje Põder ja veel mitmed inimesed mäletavad seda traagilist juhtumit Leedu preestriga.
Järgnevalt toome lugejateni Ilmar Vananurme tehtud tõlke ja kokkuvõtte Leedu ajalehe Laisvas Laikraštis oktoobrikuu viimasest numbrist.
Ammune mõte sai teoks
Viimaks ometi avati Vilniuses Kalvarija ja Žalgirise tänavaristi juures haljasalal mälestusmärk katoliku kiriku preestrile Bronius Laurinavičiausele. Bronius Laurinavičiaus (1913–1981) oli üks neist paljudest Leedu vabadusvõitlejatest, kes hukkus nõukogude okupatsioonivõimude käe läbi.  
Ta sündis Valgevenes asuvas leedulaste külas viielapselises peres. 1929. aastast õppis Vilniuses Vytautas Suure gümnaasiumis ning 1937–1938 teenis Poola sõjaväes. (Vilniuse piirkond oli 1920–1939 okupeeritud Poola poolt.) 1938 astus Bronius Laurinavičiaus vaimulikku seminari. Teenides mitmes koguduses, julges preester levitada tõde nõukogude okupatsioonivõimude kohta, mälestada laagrites ja vastupanuvõitluses hukkunuid. Selle tõttu kiusas KGB teda taga, lavastades «kogemata hukkumise»: 1981. aasta 24. novembri õhtul tõugati ta veoauto alla, kusjuures vähesed pealtnägijad ei julgenud tunnistusi anda.
Mälestusmärgile (skulptor Antanas Kmieliauskas), mis kujutab Kolgata mäkke risti kandvat Jeesust, on mõned vaimulikud andnud nime «Risti all on kogu Leedu». Mälestusmärgi avamisel tuletati meelde, et nõukogude okupatsioonivõimude käe läbi on hukkunud väga palju rahvuslasi.
Preester Laurinavičiaus oli Helsingi grupi liige (Euroopa julgeoleku- ja koostöökonverentsi järel Helsingis 1. augustil 1975 asutati mitmes riigis, sh NSV Liidus ja tema poolt okupeeritud riikides, kodanikualgatuse korras Helsingi kokkulepete järelevalvegruppe inimõiguste kaitseks). Aastast 2000 on Bronius Laurinavičiaus katoliku kiriku märtrite üleilmses nimistus; post­uumselt on talle omistatud Vytautase Risti orden.
Tänu omaaegsele küüditatule, vabadusvõitlejate liidu esinaisele Julija Ambrasienele, kes hakkas koguma raha mälestusmärgi jaoks, saigi teoks päris hulk aastaid kantud mõte püstitada suursugune mälestusmärk vabadusvõitlejast vaimulikule.  
Piret Tarto

Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile! (Lk 9:62)