Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Lauritsapäeval Kuusalus

14.08.2019 | | Rubriik: Kirikuelu
kuusalu

Lauritsapäeva jumalateenistusel Kuusalu kirikus. Vitraažaken on veel katte all. Tervitab vallavanem Urmas Kirtsi. 2 x Endel Apsalon

Eestimaal pole väga palju omavalitsusi, mille vapil kasutatakse kristlikku sümboolikat. Kuusalu valla vapil on sümbolina Püha Laurentiuse tunnus praerest, millel ta kolmandal sajandil põletati.

Iga aasta 10. augustil toimuvad Kuusalus lauritsapäeva pidustused, hõlmates ka eelnevaid ja järgnevaid päevi. Seekord algas lauritsapäevaga Kuusalus juubeliaasta. Nimelt on 800 a tagasi, 1219. a tänane alevik ürikutes ära märgitud 25 adramaaga Ku­sala külana.
Lisaks meelelahutuslikele üritustele tehti muusikaline kummardus kihelkonna suurkujudele Hugo Lepnurmele ja Veljo Tormisele; peeti Eduard Ahrensi V kultuurikonverents. 10. august kulmineerus esidiakon märter Laurentiu­sele pühendatud Kuusalu Laurentsiuse kirikus tähtpäeva jumalateenistusega, orelifestivali kontserdiga Lepnurme õpilastelt jt ning maestro Lepnurmele pühendatud vitraažakna pühitsemisega.

Keelekonverents
Ajaloolises pastoraadis, mida räsis viis aastat tagasi kahjutuli, peeti Laurentsiuse Seltsi ja Emakeele Seltsi eestvõttel eesti keele aastale pühendatud konverents. Peeti kuus ettekannet Eesti ja Soome ajaloolistest sidemetest, mis sõlmitud Kuusalu mail, ning Eesti ja Soome keeleteadlaste töödest. Ettekannetega esinesid Ulvi Meier ja seltsi esimees Sulev Valdmaa Kuusalust, Hannu Remes Kajaanist, Auli Hakulinen Helsingist, Jüri Valge Tartust ning Piret Norvik Tallinnast.
Peaaegu samal ajal rääkis muusikateadlane Anu Kõlar kirikus Kuusalu valla esimesest aukodanikust Hugo Lepnurmest, siitkandist pärit Eesti kuulsaimast organistist ja oreliprofessorist. Maestro oli Eesti kirikumuusika kandja okupatsioonikümnenditel, mil kirikusuunaline tegevus oli ebasoovitav ning vahel isegi keelatud.

Jumalateenistus
Õhtul kell kuus algas kirikus jumalateenistus. Teenisid emeriitpeapiiskop Andres Põder, õpetaja Jaanus Jalakas ja diakon Tõnis Tamm Lüganuselt. Orelit mängis Hugo Lepnurme tuntuim õpilane prof Andres Uibo.
Koolitatud ooperilaulja häälega Tõnis Tamme jutluse sõnum kristlase elust ja kannatusest Peetruse esimesest kirjast jõudis kantslist selgelt kuuldavana ka kiriku tagumistes pinkides istujateni.
Kiriku lõunapoolse akna ette sissepoole seatud kunstnik Andrei Lobanovi vitraaž­aken pole alt kirikust tervikuna vaadeldav, selle poolitab orelirõdu. Aga 150aastase oreli taga istujat jälgib aknalt prof Lepnurme valvas ja heatahtlik pilk.
Vitraažakna on annetanud prof Lepnurme õpilased ja see on pühendatud meie kiriku organistidele-kirikumuusikutele. Pühitsustalituse toimetas emeriitpeapiiskop Andres Põder, öeldes: olgu see aken tunnistuseks, et me vajame Jumala valgust. Katte aknalt eemaldasid akna paigaldamise idee autor Andres Uibo, kirikumuusika liidu esimees Tuuliki Jürjo, Tallinna toomkoguduse juhatuse aseesimees esimehe ülesannetes Jüri Ehasalu ja Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi.
Prof Andres Uibo sõnul tehti vitraažikunstnik Andrei Lobanovile möödunud nädalal Prantsusmaalt ettepanek tulla restaureerima Pariisi Jumalaema kiriku vitraažaknaid.
Sirje Semm

Pildigalerii:

hugo

Osa aknavitraažist: orelirõdul jälgib organisti Hugo Lepnurme pilk.

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)