Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Lauritsapäeva uudiseid Kuusalust

22.08.2018 | | Rubriik: Kirikuelu

Eduard Ahrensi hauaplats Kuusalu kalmistul on korrastatud. Sulev Valdmaa (vasakul) selgitusi jagamas. Laurentsiuse Selts lasi hauaplatsi restaureerida ja paigaldada esindusliku kalmuvaasi. Hauaplatsil on nüüdsest ka infotahvel. Eesti riigikeele rajaja kalm ootab külastajaid. Eesti PiibliSelts

Eduard Ahrensi mälestuse auks
Lauritsapäev on Kuusalus ajast aega olnud tähtis päev.Kirikusse tuldi seda üle kihelkonna pühitsema. Suurejooneline oli ka selle aasta lauritsapäeva tähistamine.
Päev algas Kuusalu Laurentsiuse kirikus lauritsapäeva jumalateenistusega, kus teenisid õpetaja Jaanus Jalakas ja Lääne-Harju praostkonna praost Jüri Vallsalu, kes ka jutlustas. Muusikaga teenisid prof Andres Uibo orelil ja kontratenor Ka Bo Chan. Avati esimene osa kiriku altariruumi valmivast vitraažaknast.
Restaureeritavas Kuusalu pastoraadis võeti kehakinnitust, mille järel jätkati Eduard Ahrensi III keelekonverentsiga Kuusalu rahvamajas. Nii kirikus kui ka konverentsil osales Kuusalu vallavanem Moonika Salu. Konverentsi aitasid korraldada Laurentsiuse Seltsi kõrval Eesti Keele Instituut ja Emakeele Selts. Konverentsi tööd juhtis EKI direktor Tõnu Tender ja kuulati viit ettekannet. Laurentsiuse Seltsi esimees Sulev Valdmaa pidas avaettekande Ahrensi mälestuse jäädvustamisest. Eesti Piibliseltsi esindajad tutvustasid uue piiblitõlke plaane ja arenguid.
Konverentsi lõppedes külastati Kuusalu kalmistul Eduard Ahrensi vastrestaureeritud hauaplatsi ning Eduard Ahrensi mälestusmärki Kuu­salu pastoraadi ees. Ahrens oli kauaaegne kohalik kirikuõpetaja, kes töötas välja nn uue eesti keele kirjaviisi, mida siiani kasutame.
Päeva lõpetasid kontserdid rahvamajas, kus Pille Lille Muusikute Fond andis kontserdi „Kaunis eesti keel“, ja kirikus, kus orelit mängis Piret Aidulo ning laulis bariton Ott Indermitte.

Kuusalu kiriku pühale Laurentiusele pühendatud aknavitraaži alumine osa on valmis. Laurentsiuse Selts

Kuusalu kirik saab vitraaži
Kiriku altariruumi aknavitraaži alumine osa pandi paika vahetult enne lauritsapäeva ja avati pidupäeva hommikul jumalateenistusel. Ida-Harjumaa nädalaleht Sõnumitooja (15.8) vahendab, et koguduse õpetaja Jaanus Jalakas tänas jumalateenistusel Lia ja Tiit Kõuhknat, kes annetasid 4500 eurot ning tänu sellele sai vitraažikunstnik Andrei Lobanov alustada tööd.
Vitraaž valmib lõplikult veel sel aastal, kaks alumist klaasi said valmis 10. augustiks. Jaanus Jalakas, Lia ja Tiit Kõuhkna eemaldasid pärast jumalateenistust vitraažilt katte. Kuusalu vallavanem Monika Salu andis kirikuõpetaja palvel annetajatele tänutäheks üle Piibli.
Tiit Kõuhkna ütles avamisel, et andmisrõõm on suur rõõm: „Mu ema oli sügavalt usklik ja õpetas, et ärge tasuge kurjale kurjaga, hea sõna võidab võõra väe. Alati ei pea aitama materiaalselt, heategu võib seista selles, kui tehakse üksteisele head.“ Ta lisas, et tunneb Jaanus Jalakat tänu ühistele reisidele, mis on olnud seotud usuga. Koos on käidud Iisraelis ja ka kloostrite ringreisil. Kui selgus, et Kuusalu kirik otsib aknavitraaži jaoks rahastust, otsustasid nad koos abikaasaga, et toetavad.
Andrei Lobanovi sõnul tegi ta eskiisid juba talvel, neile tuli võtta kooskõlastused konsistooriumist ja muinsuskaitseametist. Piltidel kujutatakse Kuusalu kiriku pühakut Laurentiust. Juba saab kirikus näha kaht alumist pilti – vasakpoolsel on mees, naine ja laps ehk vaesed, kellele Laurentius jagab kirikuvara. Parempoolsel on Laurentiusel käes tema sümbolid raamat ja sulg ning ta läheneb põletuskohale. Aknale üles tulevad neli inglit, päris üles luteri kiriku sümbol roos südamega.
Laurentius sündis 3. sajandil Hispaanias. Õppimise ajal Saragossas kohtus ta paavst Sixtus II-ga, kellele jättis nii sügava mulje, et paavst võttis noormehe endaga Rooma kaasa. Laurentiusest sai kiriku ülemdiakon, kelle ülesandeks oli hoida kiriku varasid. Enne paavst Sixtuse kinnivõtmist andis viimane kõik kiriku raamatud ja vara Laurentiuse kätte. Kolme päeva jooksul peitis ta ära raamatud, vara aga müüs maha ja raha jaotas vaestele.
Kui Rooma prefekt nõudis Laurentiuselt kiriku vara, esitles too kõiki vaeseid, lesknaisi ja orbusid, öeldes: „Need ongi kiriku aarded. Kristuse vaesed.“ Laurentius hukati neli päeva pärast Sixtus II märtrisurma. Laurentiuse atribuudiks on praerest, millel ta hukati.
Püha Laurentiuse nime kannavad Eestis Kuusalu kõrval, Laatre, Nõo, Kuressaare ja Pühalepa kirik.

Alustati pastoraadi fassaadi värvimisega
Laurentsiuse Seltsi tellimusel hakkas firma Reval Restauraator uuendama vana pastoraadihoone esifassaadi – võeti maha lahtine lubikrohv, kanti kolm kihti uut krohvi, lõpuks värvitakse üle. Töö telliti tänu EKRE antud 4000-eurosele n-ö katuserahale. Kuusalu vallavalitsus lisas 1000 eurot. Selle raha eest saab korda teha vaid peatänava poolse külje.
Kuna kuivamine võtab aega, siis lauritsapäevaks veel värvima ei jõutud hakata. Ajaleht Sõnumitooja (15.8) vahendab, et seltsi esimehe Sulev Valdmaa sõnul saab hoone ooker- ehk kollaka värvi. Värvi tuleb kanda mitu kihti, iga korra järel peab 15 päeva kuivama. Sulev Valdmaa vahendas vallavanem Salu mõtet, kelle arvates on pastoraat kasutamata aare, millele tuleks leida rakendus.
Kuusalu vana pastoraat põles aprillis 2014. Hoone katus on taastatud, tehtud on sisetöid.
Kogus kokku
Sirje Semm

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)