Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Lauluraamatu koostamine jätkub innuka hooga

01.08.2018 | | Rubriik: Kirikuelu

I. Lauluraamatu koostamise alusdokumendid

EELK uue lauluraamatu koostamise töös on lähiajal saabumas mitmeid olulisi sündmusi, millest laiemale huviliste ringile on ehk huvipakkuvaim lauluraamatukonverents Tartu Pauluse kirikus 26.–27. oktoobril.
Teise olulise verstapostina peab käesoleva aasta lõpuks valmima lauluraamatu kontseptsioon, mis pärast 2019. aastal toimuvat üldkiriklikku arutelu saab aluseks uue lauluraamatu käsikirja koostamisel. Lauluraamatu kontseptsiooni loomine on osa lauluraamatu lähteülesandest, mille koostas EELK jumalateenistuselu ja kirikumuusika komisjon 2015. aasta lõpus ja mille kiitis heaks EELK konsistoorium 7.2.2016 ja piiskoplik nõukogu 18.10.2016 ning mis oli arutusel EELK kirikukogu istungijärgul 29.11.2016.
Lauluraamatu kontseptsiooni koostamiseks on lauluraamatukomisjon saanud sisendit laialt ringilt inimestelt EELKs. Materjali kogumisega tehti algust juba 2017. aastal, mil kutsuti kokku erinevate huvigruppide esindajaid – vaimulikud, kirikumuusikud, koguduste liikmed ja noortetöös osalevad noored said avaldada oma mõtteid ja ootusi seoses uue lauluraamatu koostamisega. Olulist sidendit andis kirikumuusikute ja vaimulike ehk siis meie kiriku erialaspetsialistide hulgas tehtud küsitlus „Ootused seoses EELK koostatava lauluraamatuga“. Küsimustikule vastas kolmandik kõikidest EELK vaimulikest ja kirikumuusikutest. Suur tänu kõigile, kes oma arvamusega on arutelu rikastanud!

II. Lauluraamatu lähteülesanne

Küsimustikus päriti muu hulgas vastajate teadlikkust lauluraamatu lähteülesande kohta, mille alusel lauluraamatukomisjon tegutseb. Üle poole küsimustikule vastanutest (55%) ütlesid, et nad ei ole lauluraamatu lähteülesandega tutvunud, aga sooviksid seda teha edasipidi. Seepärast tutvustangi siinkohal lähteülesande neid punkte, mis tutvustavad lauluraamatu koostamise põhjendust ning ajakava.

Väljavõte lauluraamatu lähteülesandest

Miks vajame uut lauluraamatut?
Üldist
Lauluraamat on vahend koguduselaulu elavdamiseks, mitmekesistamiseks ja rikastamiseks ning selle kaudu kiriku liturgilise elu süvendamiseks ja kristlase usu- ning palveelu edendamiseks.
Emakeelsel lauluraamatul on tähtis roll eesti rahvus-, kirja- ja vaimukultuuris, selle mõju ületab kirikliku kasutuse piirid.
Praegune, aastast 1991 kasutusel olev „Kiriku laulu- ja palveraamat“ (KLPR) on koostatud ning trükitud EELK ja E.E.L.K. ühistööna, see on oma ajastu dokument. Nüüd, 25 aastat hiljem on olukord kirikus ja ühiskonnas muutunud ning koos sellega on tekkinud vajadus ka uue lauluraamatu järele.

Konkreetsed vajadused ja eesmärgid
Laulusõnade tänapäevastamine nii uusi tekste luues kui ka olemasolevaid tekste kohandades.
Uute esteetiliste ideede ja meloodiakäsitluste arvestamine.
Lauluvara rikastamine klassikaliste saksa ja skandinaavia luterlike kirikulaulude ja oikumeeniliste kirikulauludega.
Eesti algupäraste kirikulaulude ja rahvakoraalide osakaalu suurendamine.
Temaatilise lauluvara rikastamine.
Lauluraamatu vastavusse viimine kehtivate liturgiliste kordade ja perikoopide süsteemiga.
Kogudusliku ja individuaalse palveelu abimaterjalide rikastamine.
Kõikjal maailmas elavate EELK liikmete ja koguduste jaoks ühtse lauluraamatu koostamine.

Lauluraamatu koostamise etapid ja ajakava
Esimene etapp – lähteülesande kooskõlastamine ja lauluraamatukomisjoni moodustamine 2016.
Teine etapp – lauluraamatu kontseptsiooni väljatöötamine 2017–2019.
Kolmas etapp – lauluraamatu käsikirja koostamine ja kooskõlastamine 2020–2023.
Neljas etapp – lauluraamatu trükkimine ja kasutuselevõtt 2024–2025.
III. EELK „Kiriku laulu- ja palveraamatu“ (1991) tugevused ja parendusvaldkonnad
Lauluraamatukonverentsil Tartus tuleb lauluraamatu kontseptsioon ettekannetes ja aruteludes kindlasti jutuks. Et anda kirikurahvale mõningane ülevaade komisjoni seisukohtadest ja viia lehelugeja sügisese konverentsi teemade lainele, tutvustan dokumenti „EELK „Kiriku laulu- ja palveraamatu“ (1991) tugevused ja parendusvaldkonnad“, mida komisjon 2018. aastal kolmel istungil vaagis ja 17. aprillil komisjoni seisukohana kinnitas. Dokument on osa lauluraamatu kontseptsioonist.

KLPRi tugevused
1. Laulutekstid on üldjoontes teoloogiliselt ja õpetuslikult korrektsed.
2. Palju häid lauluviise.
3. Head formaadid ja hea (õhuke) paber.
4. KLPR on hästi omaks võetud, see on meie lauluraamat.
5. KLPR vastab hästi eesti luterluse ajaloolisele vagaduslaadile.
6. Palju on sees olulisi evangeelseid tuumiklaule.
7. KLPR on esimene nootidega luterlik lauluraamat.
8. Sisaldab lisaks lauludele lektsionaari ja jumalateenistuse kordasid.

KLPRi parendusvaldkonnad
1. Eesti lauluvara on vähene. Juurde oleks vaja Eesti meloodiaid, algupäraseid rahvakoraale ja Eesti autorite tekste.
2. Laulud võiks olla mitmekesisemat päritolu.
3. Kujundus ja küljendus vajab parandamist (paljudel lauludel on viis ja sõnad eri lehekülgedel; lehekülgede nummerdus on ebaõnnestunud).
4. Raamatu üldstruktuur vajab parandamist (sisukord on halvas kohas; alfabeetiline register on raskesti leitav, registrite asukoht ja valik ei ole piisav; laulude temaatiline jaotus on kohati küsitav; võiks sisaldada hümnoloogilist teavet).
5. Osa teemade kohta on laule vähe (advent, täiskasvanute ristimine, suur neljapäev, kolmainupüha, küünlapäev, maarjalaulud, pühakutelaulud, mihklipäev, nelipühajärgsete pühapäevade spetsiifilised laulud, mis parafraseeriks ja mõtestaks antud pühapäeva teemat ja/või perikoopi, Eesti Vabariigi hümn). Teisalt on palju laule, mida vähe kasutatakse.
6. Tekstikorpuse keeleline kuju vajab parandamist (nt 47 laulu algab sõnaga „Oh“; keel on kohati vananenud).
7. Muusikaline pool vajab parandamist (helistikud kohati liiga kõrged; sama tekstiga erinevad meloodiad (A ja B) tekitavad segadust; helikeel ei kõneta tänapäeva inimest; puuduvad akordimärgid).
8. Vanadel lauludel on osa salme välja jäetud.
9. Koorilaulud ei peaks olema lauluraamatus.
Eerik Jõks,
lauluraamatukomisjoni sekretär

EELK lauluraamatukomisjoni koosseis

Kristel Aer, Mart Jaanson, Tuuliki Jürjo, Kristjan Luhamets, Maris Oidekivi-Kaufmann, Gustav Piir, Sigrid Põld, Siret Rutiku, Tiit Salumäe, Marko Tiitus (esimees) ja Eerik Jõks (sekretär).

Pisut praktilist teavet

Ajalehes Eesti Kirik nr 30, 27.06.2018 oli kirjeldatud „Kuus võimalust, kuidas saab koguduse lihtliige osaleda lauluraamatu koostamise protsessis“. Olgu need siinkohal lühidalt korratud.
1. Palveta lauluraamatu koostamise eest.
2. Avalda oma arvamust, vastates küsimustikule „Kirikurahva lauluraamat“ internetiaadressil http://www.ankeet.ee/a/damuwo kuni 24. septembrini. Vastata võivad ka need vaimulikud ja organistid, kellel spetsialistide küsimustikule vastamata jäi.
3. Tule lauluraamatukonverentsile 26.–27. oktoobril. Info konverentsi kohta ja registreerimine aadressil http://www.eelk.ee/km_konverents/.
4. Tee ettepanekuid konkreetsete laulude osas, mida KLPRis ei leidu. Lauluraamatukomisjon on avanud e-posti aadressi laulud@eelk.ee, kuhu igaüks saab saata ettepanekuid laulude kohta.
5. Algata arutelusid. Küsi oma koguduse vaimulikelt, muusikutelt ja kaasliikmetelt, mida nad arvavad lauluraamatu koostamisest ja kas nad on ka saanud oma arvamuse lauluraamatu koostamise osas teatavaks teha.
6. Tee annetus lauluraamatu koostamise heaks aadressil www.eelk.ee/korjanduskarp või EELK konsistooriumi pangaarvele: SEB EE201010052030734009, Swedbank EE932200221002160604, LHV EE967700771000895492. Märksõna „lauluraamat“.

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)