Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Laulupäev

20.06.2012 | | Rubriik: Kirikuelu, Muusika, Parem


Peapiiskop Andres Põder ja õpetaja Kristi Sääsk kätlevad kirikulistega pärast jumalateenistust.
orelimeistrite Kriisade 75 aastat tagasi ehitatud (1937) Suure-Jaani kiriku kahe manuaali ja 26 registriga orel kõlas meistri Andres Uibo käe all võimsalt, kui ta juhatas sisse ja saatis vaimuliku laulupäeva jumalateenistust Suure-Jaani Johannese kirikus.
See oli kiituselaul, mis hajutas jumalateenistuse ajal vihmapilved ja lasi õhtusel kontserdil korda minna. See oli peapiiskop Andres Põderi, koguduse õpetaja Kristi Sääse, lastekoori Väike Küünal, tšellomängija Aare Tammesalu, oreliprofessorist organisti Andres Uibo ja laulupäevakoguduse ühine tänu tänase ning 30 aastat tagasi samas peetud laulupäeva eest.
«Issand, mu Jumal, Sind tahan ma lauluga kiita!» andis kogudus kogu päevale oma palveväe kaasa. Jutluse aluseks võttis peapiiskopki muusika ülevast ülesandest kõneldes kirjakoha Taaveti laulust «Mängige kiitust Jumalale!» (47:7–8), mis oli ka aastate eest peetud laulupäeva motoks. Kuna ükski laul ei sünni heliloojata, meenutati Suure-Jaaniga seotud heliloojaid, iseäranis aga Artur Kappi, kelle surmast möödus jaanuaris 60 aastat.
Oli eriliselt hingestatud jumalateenistus. «Tundsin ärevat soojust, inimesed olid ootusärevad ja võtsid rõõmuga vastu, mida neile pakuti. Silmad särasid kirikusaalist vastu,» ütles pärast jumalateenistust Kristi Sääsk.
Rita Puidet

Foto: 3 x Liina Raudvassar
Kullamaa koguduse segakoori naised on algavaks rongkäiguks valmis: Olga Usgam (vasakult), Maire Kustavson, Aili Ansel ja Tiina Silk.
Koguduse segakoor on asutatud 1957, viimastel aastakümnetel lauldi Tooni Leedjärve juhtimisel. Kõik saavad ennast juba veteranideks nimetada, sest vaimulikul laulupäeval on varemgi käidud. Kõige kauem on naistest oma koguduse kooris laulnud 75aastane Olga, kes liitus kooriga 1959.
Kullamaa naised on selgeks õppinud laulud ühendkoori repertuaarist. Kõik on ilusti peas. Naised naeravad: «Ilm on jube tuuline, küllap on laululaval ikka omaette tegemine noodilehti koos ja käes hoida.» Pärimine, mis on lemmiklaul, teeb naised päris nõutuks. Kõik laulud on ilusad, kinnitavad nad kui ühest suust, suutes pika juurdlemise tulemusel siiski ühe pala teistest erilisemaks liigitada: Beethoveni «Kõik taevad laulvad».


Ühe viimase lauluna kõlas ühendkoori esituses «Palve» – Tõnis Mäe laul Villu Kangru sõnadele. Võidu marutava tormiga ja üle tuulemüha laulis seda solistina autor ise. Paljud publiku hulgast laulsid kaasa laulva revolutsiooni päevilt selgeks saanud laulu. Palve «Looja, hoia Maarjamaad ja andesta meile me vead …» puudutas igat laulupäevalist, viies osalejate peod kokku hardaks palveks isade maa eest.


Laulupäeva üks peakorraldajaid Tuuliki Jürjo abikaasa Villu Jürjoga.
Liina Raudvassar


Mälestushetkel kalmistul: muusikafestivali kunstiline juht Andres Uibo (vasakul) ja vaimuliku laulupäeva suursponsor Jüri Ehasalu.
Andres Uibo on kunstilise juhina vedanud Suure-Jaani festivali 15 aastat. Sel aastal oli muusikafestivaliga tema kutsel liitunud vaimulik laulupäev. Põhjust selleks andsid ka äramärkimist vajavad tähtpäevad: 80 aastat esimesest vaimulikust laulupäevast Suure-Jaanis (1932, eestvedaja Hans Kapp), 30 aastat järgmisest laulupäevast (1982, Andres Põder).
Vaimulikul laulupäeval Suure-Jaani laululaval esitasid valikkoorid dirigent Andres Mustoneni taktikepi all Andres Uibo «Agnus Dei».
Viieteistkümne aasta jooksul on olnud ka raskemaid aegu, kuid tegu «peab enda hingest tulema ja tahet peab olema», ütleb Andres Uibo.
Ivalo Randalu infole tuginedes ütleb Andres Uibo, et tegelikult peaks Suure-Jaani muusikafestivali algust dateerima mitte 1998. aastaga, vaid hoopis 1893. aastaga. Teada on, et tol aastal korraldas Joosep Kapp Enge mõisas Suure-Jaanis esimesed muusikapäevad, kus oli kaastegev ka segaorkester, tänapäevases mõistes sümfooniaorkester. «Kindlasti on need Eesti vanimad muusikapäevad,» kinnitab Andres Uibo.
Sirje Semm

Jüri Ehasalu, EELK Kirikupäeva ja Laulupeo sihtasutuse nõukogu esimees, on kaasa aidanud ka Suure-Jaani laulupäeva korraldamises, tehes suurannetuse selleks, et rahvas saaks pidu nautida tasuta. Vastates Eesti Kiriku küsimusele, miks on vaja vaimulikke laulupäevi ja laulupidusid, ütles ta järgmist:
«Eesti koorilaulu tänane kõrge tase poleks võimalik ilma kindla alusmüürita, millesse minu arvates on kõige kaalukamad kivid ladunud Gustav Ernesaks ja Roman Toi. Nõnda täiendavad ka ilmalikud ja vaimulikud laulupeod ning laulupäevad üksteist, andes kokku selle tulemuse, mida liialdamata võib nimetada koorilaulu imeks. Seda imet saime taas tunda ka pühapäeval Suure-Jaanis.
Vaimulik laul viib kiriku sõnumi rahvani, annab hingejõudu, paneb otsima paremat ja puhtamat teed meie tõtakas tänapäevas. Tean inimesi, kellele vaimulik laul on andnud kutse kiriku juurde ja kes kristlikes väärtustes on leidnud seda, mis seni teadmata ja tundmata.
Arvan, et vaimulikku laulu on ühtviisi vaja nii lauljatele kui kuulajatele. Jagatud rõõm on ju alati mitmekordne.»

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)