Esileht » Uudis » Esilehe pealugu pildiga »

Lauluga sümbolit taastama

28.09.2016 | | Rubriik: Esilehe pealugu pildiga

Rongkäik Maarja kiriku esimesest asukohast, ülikooli peahoone juurest on jõudnud taastamist ootava hooneni. Rita Puidet

Sügis algas Taaralinnas rõõmsalt lauldes. Linna vanim, Maarja kogudus kutsus linlasi kogudusemajja konverentsile ja kirikusse kontserdile, et juhtida tähelepanu taastamist ootavale pühakojale.

«Su vägi on ju otsata, mis tahad, see peab sündima, Sa oled kaunis, Issand,» kõlab kiriku lauluraamatu esimene laul. Et laul meile nii omaseks elu osaks on muutunud, selles on suur teene kunagisel Tartu Maarja koguduse õpetajal Adalbert Hugo Willigerodel (1816–1893). Tänavu veebruaris möödus selle Eesti kultuuriloo jaoks olulise mehe sünnist 200 aastat. Aukartustäratavasse ikka on jõudnud koguduse koor – 180. Selle asutas paarkümmend aastat enne seda, kui Willigerode Karulast Tartusse tuli, koguduse köster ja organist Adam Luig.

Jumala armastusest
Peaaegu 800 aasta pikkuse ajalooga Tartu Maarja kogudus on näinud igasuguseid aegu, aga tema parimad päevad on kindlasti alles ees. Et oma tänu linlastele jagada, ennast lähemalt tutvustada ja kiriku taastamisele tähelepanu juhtida, oodati laupäeval rahvast kogudusemajja konverentsile. Tulijaid tervitas kuulus Väägvere pasunakoor, kelle eelkäija I üldlaulupeol võitis I auhinna. See oli konverentsile ilus sissejuhatus ja igati asjakohane, sest koguduse õpetaja Willigerode oli esimese üldlaulupeo peotoimkonna juht.
Minevik on meie jaoks tähtis. Olnust kõnelesid konverentsil kirikuloo doktorant ja koguduse kirikuvanem Indrek Pekko ning segakoori Vanemuine dirigent Valli Ilvik. Kogudus elab aga tulevikule, elab elavale jumalasõnale toetudes. Sellele tunnistuseks oli ka laulurohke pidupäev, mille ettevalmistusele kulus kogudusel mitu kuud. Ürituse koordinaator oli koguduse sekretär ja kirikumuusik Anneli Klaus.
Konverentsi avades kõneles koguduse õpetaja Joona Matias Toivanen Namiibiasse maetud vanaisast, kes ehitas kaugele Aafrikasse üle kümne kiriku. Aga ta rõhutas, et ehitatud hoonete juures on kõige tähtsam rist, sest see kõneleb millestki suurest. See on Jumalast rääkiv sümbol ja selle soovib kogudus taastada Tartu linnas. «Usk on see, kuidas Jumal meid armastab. Seda me tahame jagada,» ütles õpetaja.

Kirikuga ei oodata
Konverentsil osalenud Tartu linnapea Urmas Klaas, Tartu Maarja Kiriku Sihtasutuse nõukogu esimees, kinnitas oma tervituses, et sõjas kannatada saanud ja aastaid võimlana kasutatud kirik taastatakse. Nagu kannavad eestlaste mälu sel aastal linnas valminud rahvusarhiiv ja Eesti Rahva Muuseum, teeb seda ka Maarja kirik. Ja et kiriku kõrvale kerkib lasteaed, Tiigi tänava majad restaureeritakse eurotoetustega, siis ei saa ka kirik ootama jääda.
Missugune kirik tulevikus välja näeb, selgitas kuulajaile arhitektuurivõistluse võitnud KOKO esindaja. Hoonesse tuleb kolm saali: lisaks 350 istekohaga peasaalile kaks kammerlikku. Klaasist altari kohale on kavas paigutada katuseaken, et tekitada müstilise tunnetusega ruum. Altari keskosa peaks tulema metallist ja sellele graveeritakse tules hävinud altarimaali koopia.

Kandev töö
Sel ajal, kui kogudusemajas olnust ja tulevikust kõneldi ning E Stuudio noortekoori kontserti kuulati, harjutasid lauljad kirikus kontserdiks. Laulu kõlaski sel päeval ohtrasti: koguduse muusikutelt, ansamblilt Soli Deo Gloria, Tartu puhkpilliorkestrilt, kes andis hoogu laulupäeva rongkäigule Tartu ülikooli peahoone juurest (seal asus eelmine Maarja kirik) taastatava kiriku juurde. Koguduse algusajaks loetakse 15. augustit 1224, kirik ehitati praeguse ülikooli peahoone alale.
Rongkäigus lehvis ka koguduse koori ajalooline lipp, mis valmis koori 100. sünnipäevaks. Selle rullis ülikooli peahoone juures lahti koguduse endine muusikajuht Tuuliki Jürjo, kes oli ansambli Soli Deo Gloria asutaja paarkümmend aastat tagasi. Kokku osales sel päeval veerandsada kollektiivi.
Laupäeval sai linnas nähtavaks koguduses 180 aastat elav olnud muusikatöö ja igaüks sai Raekoja platsil kuulda elavat esitust, kui rongkäik linnaväljakul peatuse tegi. Paljut tuleb aga kogudusse avastama minna, sest koguduse töö on kandvam kui üks hoone, nagu õpetaja konverentsil ütles. Et hoone saaks täidetud vaimse sisuga, selleks kutsus linnapea kogudusega koostööle kõiki ümbruskonna omavalitsusi ja soovis kõigile jõudu tööle.
Rita Puidet

Tartu Maarja kirik
Kirikuhoone varemed natsionaliseeriti 3. septembril 1956 ja anti Eesti Põllumajanduse Akadeemiale.
1991 esitas kogudus taotluse hoone tagastada. 2008 otsustas Tartu linnavolikogu anda hoone kogudusele üle.
17. jaanuaril 2003 moodustati sihtasutus kiriku taastamise korraldamiseks.

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)