Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal

20.06.2012 | | Rubriik: Kirikuelu, Muusika

1886. aastal Juurus õpetaja pojana sündinud Bruno Hasselblatt tähistas 1932. a juunis 20 aasta täitumist vaimuliku ametis.  EELK arhiivJuuni on Eestimaal ikka olnud laulupidude pidamise aeg. Ei olnud ses suhtes erandiks ka 80 aasta tagune 1932. a.

27.–29. juunini peeti XIV kirikupäeva. Kohale oli tulnud 152 vaimulikku, 110 köstrit, 38 köstri kohusetäitjat, 48 organisti jm ametimeest. Muu hulgas tõdeti, et koguduste tööd on elavdanud vaimulikud laulupeod, kuid samas on jätkunud tendents kaotada köstrite ametikohad. Kirikumuusika alal tehtud töö eest avaldati tänu prof August Topmanile. Kirikumuusika Sekretariaadi aruande kandis ette köster Siiak.

Köstrite staatus ikka segane
Ikka veel oli selgusetu köstrite staatus: kas nad on vaimulikud või ilmalikud (nagu nad ise soovisid) ametimehed. Praegu olid nad piiskopi, praostide ja õpetajate kõrval «ametikandjad», mis jättis teoreetilise võimaluse valida neid ka vaimulikeks assessoriteks. Samas õpetaja õnnistatakse ametisse, köster mitte. Olukorra lahendaks vastav muudatus põhikirjas, mis jäeti konsistooriumi korraldada.
Kirikupäevaga seoses pidasid omavahel nõu ka meie köstrid ja organistid. Kuulati ära ühingu esimehe köster Anniko aruanne. Võeti nõuks juuli lõpul korraldada orelimängu kursused. Põhikiri otsustati muuta selliseks nagu kutseühingul, kuna senine rääkis vaid abiandmisest.
Mõisteti hukka kõik senised köstrikohtade kaotamise ja asendamise katsed, mida oma huvides püüdsid ette võtta vilumatud noored pastorid. Rõhutati mõtet seada köster rohkem koguduse kui õpetaja käsutusse.
Kuid köstrite pere sai sel kuul ka täiendust. 1. juunil said köstri kutseõiguse August Maior, Hugo Mürk, Herman Känd, Jaan Küüts, Karl Weeber ja ka üks naine – Leida Orgo.
Energiliselt töötas Kirikumuusika Sekretariaat. Trükist ilmus August Topmani selgelt ja arusaadavalt  koostatud «Algjooni koraali orkestreerimisest puhkpillidele». Ilmus ka koguduse vastulaulude armulaua osa uue agenda järgi.

Kõne all suhtumine lahkusulistesse
12. ja 13. juunil oli Haapsalus Eesti Evangeeliumi Luteri Kiriku noorte ühingute «Jeesuse Sõbrad» konverents. Pidulik jumalateenistus oli linnusekirikus. Liturg oli kohalik õpetaja von zur Mühlen.
Arutati ühingute ellu puutuvaid küsimusi, millest eriti kerkis esile suhtumine lahk­usulistesse. Viimased kippusid oma lõhkumistööd tegema elavama tegevusega kogudustes, sageli just koostöö katte all. Konverentsil rõhutati, et vaja on jääda luterlikule aluspõhjale ning hoiduda koostööst lahkusulistega.
Ka Tallinna praostkonna sinodil, mis toimus 12. juunil Kaarli leerisaalis, oli kõne all suhtumine lahkusulistesse. Veel pandi tähele, et Püha Vaimu koguduse liikmete arv oli märgatavalt vähenenud.
Õpetaja Bruno Hasselblatil sai täis 20 aastat vaimuliku ametis. Sündinud 1886. aastal Juurus õpetaja pojana, oli ta 1910. aastal lõpetanud Tartu ülikooli usuteaduskonna. 24. juunil 1912 ordineeriti ta Tallinna Jaani abiõpetajaks, 1917 õpetajaks. Sellel ametikohal töötas ta senini.
Tema tegevusväli oli lai: sise- ja välismisjon, Vangide Hooldamise Selts, vaeste hoolekanne. Ka oli ta Tallinna praosti abi ja Eesti Kiriku tegevtoimetaja.   

Eestimaa laulis
Laulupidude hooaeg oli alanud. 5. juunil leidis Põltsamaal aset vaimulik laulupäev, mis algas jumalateenistuse ja vaimuliku kontserdiga kirikus Tallinna Meestelaulu Seltsi ning solistide E. Lillaku (laul), Udu Topmani (tšello) ja Meta Tari (orel) osavõtul. Juhatas August Topman.
Laululavale kogunes 13 segakoori 300 lauljaga, Tallinna Meestelaulu Seltsi koor ja kaks pasunakoori. Siingi oli üldjuht A. Topman. Laulupeo puhastulu läks Põltsamaa oreli heaks. 
Samal päeval korraldas Järva-Peetri õpetajate ühing noortepüha piduliku jumalateenistusega kirikus ja laulupeoga kirikla rohtaias.
12. juunil kõlasid laulud Rõuges. Eelmisel kuul Valgas toimunu eeskujul otsustati siingi ühendada vaimulik ja ilmalik laulupidu. Päikesepaisteline soe ilm meelitas sellest osa saama rohkem kui 1500 võrumaalast. Tuldi autode, hobuste, mootor- ja jalgratastega, ka jala. Tuldi Võrust, Valgast, Petserist jm. Laulupeol osales 30 koori. Kõne pidas õpetaja Rutopõld Tartust.
Vara kiriku juhatuse ja kohaliku laulukoori eestvõttel korraldati 19. juunil vaimulik laulupäev, millest võtsid osa ümbruskonna koorid, kes esitasid 10 laulu. Kuulda sai ka vaimulikku orkestrimuusikat Vara Laulu- ja Mänguseltsi salongorkestri esituses. Laulupäeva kavas oli ka kontsertjumalateenistus Väägvere koori osavõtul, keda juhatas ärkamisaja tuntud muusikamehe David Otto Wirkhausi poeg Peeter Wirkhaus.
Jüri I vaimulik laulupäev oli samuti 19. juunil. Siia olid saabunud ka Tallinna Kaarli ja toomkoguduse koorid. Kohalik õpetaja Aunver rõhutas sissejuhatavas kõnes vaimuliku laulu mõju ja tähtsust. Peokõne pidas Kose õpetaja Jõgis. Lauljaid polnud vihma tõttu palju tulnud, kuid sellegipoolest lauldi puhtalt ja meeliülendavalt. Juhatasid Mihkel Lüdig, Dionyssi Orgussaar ja H. Mets.
Hästi korraldatud oli Halliste 24. juunil toimunud I vaimulik laulupäev. Nii palju rahvast polnud Hallistes varem kunagi nähtud. Hommikupalve peeti kirikumõisa kaunis pargis. Jumalateenistus oli pasunakooride osavõtul surnuaias. Laulupidu ise leidis aset kirikus, mis oli pilgeni rahvast täis. Avasõna ütles kohalik õpetaja A. Kõiv, peokõne õpetaja Rutopõld Tartust. Ühendkoor koosnes 600 lauljast, keda juhatas Joosep Saar.

Vihm ajas lauljad kirikusse
Jaanipäeval toimunud Türi vaimulik laulupäev oli välja kuulutatud kui «Lutheri usu kirikunoorte ülemaaline vaimulik laulupäev». Päriselt see nii just ei läinud. Registreerunud 13 segakoorist ja 5 pasunakoorist oli kohale tulnud 11 koori ja 4 orkestrit, 529 tegelasest 330. Tuldud oli Tallinnast, Haapsalust, Tapalt, Kadrinast, Pärnust, Võnnust jm. Kuid noortekoore oli nende hulgas ainult viis.
Laulupäeva eelõhtul oli 500 inimese osavõtul peoplatsil vabaõhu-jumalateenistus. Muidugi mängis pidupäeva hommikul kirikutornis puhkpilliorkester. Jumalateenistus oli ka kalmistul. Pidu ennast kimbutas aga vihm, mistõttu pärast viiendat laulu tuli üle kolida kirikusse, viimased kaks laulu ja puhkpillipalad esitati aga jälle peoplatsil. Juhatasid Johannes Veeber Türilt ja Arnold Biltse Tallinnast.
Lõpp-punkti laulupäevale pani vaimulik kontsert kirikus, kus esinesid lauljad Marta Rungi-Arder ja Aleksander Arder, üliõpilane Hugo Oberg (Lepnurm) orelil ning Türi Muusika Seltsi ja kiriku ühendatud laulukoor J. Veeberi juhatusel. Türi algkoolis leidis aset ülemaaline kirikunoorte konverents. Värvi peopäevale andsid ka einelaud ja «talutare», kus pakuti verivorsti ja kapakalja.  
Vaimulikud laulupäevad olid veel Otepääl (12. juunil), Räpinas ja Tormas (19. juunil), Helmes (24. juulil) ning Narvas (26. juunil). 
Saaremaalgi oli juunis laulupidu, millele elas kaasa kogu Kuressaare linn. Hommikul äratasid linnarahva orkestrihelid tornidest. Kuressaare Eesti Seltsi segakoor ja orkester kandsid laulupeo puhul Laurentiuse kirikus ette Haydni oratooriumi «Loomine». Sooloosad esitasid Helmi Betlem, Voldemar Posiman ja Jaan Villard.    
12. juunil andis Viljandi Koidu seltsi segakoor Joosep Saare juhatusel maakirikus vaimuliku kontserdi. Solistidena olid kaastegevad lauljad E. Staarast ja Juhan Kuuman, keda orelil saatis Elmar Rossman (Priit Ardna).

Avati Türnpu mälestussammas
12. juunil pühitseti Kopli kalmistul helilooja ja organisti Konstantin Türnpu mälestussammas. Kohal olid kadunu lesk, poeg ja tütar ning samba autor kujur Juhan Raudsepp. Ausamba avas riigivanema asemikuna välisminister Jaan Tõnisson. Graniidist mälestussammas meenutas orelit. Oli ju Türnpu olnud orelivirtuoos ja töötanud pikemat aega Tallinna Niguliste kirikus.
Tallinna Meestelaulu Seltsi koor August Topmani juhatusel laulis Türnpu «Kyrie». Eestikeelse talituse pidas ja samba pühitses õpetaja Hans Kubu, mille järel Niguliste segakoor esitas Türnpu kurvameelse saksakeelse laulu «Õndsad on surnud». Saksakeelse talituse pidas ja kadunust kui inimesest rääkis temaga pikalt kokku puutunud Niguliste õpetaja K. zur Mühlen.
Kooride esindajad asetasid samba juurde pärjad. Estonia muusika osakonna segakoor Juhan Aaviku juhatusel esitas Türn­pu laulu «Troost». Kohal olid ka Soome kooride esindajad.
Mati Märtin

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)