Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

LAULU LUGU – Sulle elan igavesti

06.02.2002 | | Rubriik: Kirikuelu

Alates 1993. aastast toob meie kirikukalender ära koos pühapäevaste perikoobitekstidega ka nn nädala laulu. Juba 1970ndatel aastatel hakkas tookordne agendakomisjon välja töötama praktilisi juhtnööre koguduste õpetajatele, et jumalateenistusest võiks kujuneda sisuline tervik, kus pühakirja lugemised, palved ja laulud keskenduksid võimalikult ühele teemale.
Tookordse agendatöö eestvedaja Hillar Põllu palvel koostas Eduard Salumäe Uue Lauluraamatu lauluvarast lähtudes ettepanekud nädala lauludeks läbi kirikuaasta. Seda materjali on hilisem liturgiline komisjon Kiriku laulu- ja palveraamatu põhjal täiendanud. Nädala laulu valikul on enamasti lähtutud nn vanakiriklikust evangeeliumist, mis on põhiliseks pühapäeva teema kandjaks.
7. pühapäeva enne Kristuse ülestõusmise püha (vana numeratsiooni järgi) on nimetatud ka poolpaastupühapäevaks, kuna ees seisab juba tuhkapäev ja paastuaja algus. Nõnda toob ka nädala laul Jeesusega käia võtkem (KLPR 317) meile kätte Kristuse kannatamisaja teemad.
Pildirikas keel
Laulu teksti autor Siegmund von Birken (Betulius) sündis 5. mail 1626. aastal Wildsteinis Egeri lähedal (praegune Kagu-Ungari) vaimuliku pojana. Usulise tagakiusamise tõttu põgenes perekond 1629. aastal Nürnbergi. 16aastane Siegmund oli isa surivoodil andnud tõotuse asuda teoloogiat õppima ja tegigi seda. Ta tegutses printside koduõpetajana Wolfenbüttelis ja Mecklenburgis ning aastal 1649 jõudis tagasi Nürnbergi, kus oli eraõpetajaks.
Aastate jooksul tema üha laienev tegevus luulepõllul jättis tahaplaanile töö teoloogia vallas. Ta suri Nürnbergis 12. juunil 1681. aastal. Arvatavalt kirjutas ta laulu Jeesusega käia võtkem 1653. aastal. Uues Lauluraamatus oli von Birkenilt veel üks pildirikas ja südamlik laul (nr 234) Jeesus, kes Sa õnnistuseks vagade truu karjane.
Rikas meloodia
Vaadeldava laulu üsna suure ulatusega viisi autor Johann Schop (1595?-1665?), viiulikunstnik ja muusikajuhataja Hamburgis, sai eriti tuntuks Johann Risti koraalitekstide viisistajana, kuid tema koraalilooming nägi trükivalgust alles pärast tema surma. Nimetatud lauluviisi on ta kirjutanud mõne allika põhjal 1641. aastal. Vahest ilusaim ja paljusid suuri heliloojaid ning kirikulaulikuid inspireerinud Johann Schopi koraaliviis on meie lauluraamatus nr 307. Kahtlemata tuleks Johann Schopi meloodiarikaste koraalide ilu veelgi paremini esile, kui nad saaksid tagasi oma algupärase rütmilise kuju.
Julgustuseks kahtlejaile
Jeesusega käia võtkem tõlkijana on märgitud Martin Lipp (1854-1923). Selle meie kiriku- ja kultuuriloo suurkuju elust on andnud hea ülevaate Gustav Piir (vt Laulu lugu Eesti Kirikus 16. jaanuaril s.a). Siiski oli von Birkeni laul Võtkem Jeesusega käia trükitud juba 1864. aasta prooviväljaandes Eesti Ma rahwa Uus Laulo=Ramat ning tõlget revideeriti pisut siis, kui lauluraamat uude kirjaviisi ümber kirjutati.
Nii võimegi leida 1899. a Tallinnas trükitud Eesti Maa rahwa Laulu=raamatust (nr 365) vana tõlke ja 1900. aastal Tartus trükitud Uuest Lauluraamatust (nr 441) juba uue, Martin Lipu tõlke. Kui lühikese aja jooksul oli nimetatud laulu tõlget vaja paaril korral kohendada ja siis hoopis uuesti tõlkida, võime rahuloluga tõdeda, et Martin Lipu käe all sai laul sedavõrd selge ja ladusa kuju, et viimasel lauluraamatukomisjonil ei olnud enam palju lisada (vrd parandused 1. ja 3. salmis). Julgustavad ja kaasahaaravad meie-vormis esitatud jõulised sõnad on kui kutse kaalutlejale ja kahtlejale: mingem koos!
Jaak Salumäe

Tänage Isa, kes teid on teinud kõlblikuks osa saama pühade pärandist valguse riigis. (Kl 1:12)