Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

LAULU LUGU – Su poole, Issand, südamest

23.10.2002 | | Rubriik: Kirikuelu

Kiriku laulu- ja palveraamatu laul nr. 329 «Su poole, Issand, südamest» (saksa keeles «Aus tiefer Not schrei ich zu dir») on kirjutanud Martin Luther, laul on üles ehitatud 130. psalmile.
Lutherile oli koguduselaul väga oluline osa jumalateenistusest. Laulev rahvas liitus kiituse ning usutunnistamisega ja väljendas niiviisi kõigi usklike preesterkonda kuuluvust. Lutheri loodud laulude algmaterjalideks olid Gregoriaani viisid, palverändajate (Leisen) laulud, ladinakeelsed vaimulikud laulud (Cantios), laulud, mille vaimulik tekst oli seatud ilmalikule viisile (Contrafracta) ja uus looming.
Uue loomingu juurde kuulub psalmide versifitseerimine (värsistamine) ning KLPR 329 on hea näide selle kohta. Teine sarnane, 67. psalmi versifitseerimine, on KLPR 241 «Oh Jumal, tule armuga». Psalm 130 oli Martin Lutheri üks lemmikpsalmidest.
Luther kirjutas laulu «Su poole, Issand, südamest» pärast seda, kui ta Wartburgist tuli tagasi Wittenbergi 1522. aastal. Neljasalmiline laul on kirjutatud 1523. aastal; see ilmus Magdeburgis trükitud lehel 6. mail 1524 ja Wittenbergis samal aastal esimeses luterlikus lauluraamatus «Etlich Cristlich lider Lobgesang un Psalm». Seda kogumikku, mille trükkis Nürnbergis trükkal Jobst Gutknecht, tunti ka nime all «Achtliederbuch», kuna ta sisaldas kaheksa laulu, neist neli oli Lutheri looming.
Laul «Su poole, Issand, südamest» ilmus ka Erfurdis trükitud kogumikus «Enchiridia» 1524. aastal. Teise salmi temaatikat laiendati nii, et laulul oli lõpuks viis salmi. Sellisena ilmus see laul Johann Waltheri kogumikus «Geystliche Gesangk Buchleyn» 1524. aastal ja hiljem Lutheri oma kogumikus «Christliche Geseng zum Bergebnis» 1542. aastal. 1546. aastal lauldi seda Lutheri matusel.
Kiriku laulu- ja palveraamatusse on tulnud laul «Su poole, Issand, südamest» uuest lauluraamatust (laul number 404) ja enne seda «Eesti Ma Rahva Koddo ja Kirko-Raamatust» (number 268). Kahjuks pole neis kogumikes märgitud eesti keelde tõlkija nime.
Laulu früügialaadis viis on tõenäoliselt Martin Lutheri oma looming ning ilmub Johann Waltheri raamatus «Geystliche Gesangk Buchleyn».
Koraali «Su poole, Issand, südamest» puhul tuleb Eesti oma heliloomingut tähele panna: Artur Kapp (1878–1952) kasutas «Su poole, Issand, südamest» esimesele salmile rajatud teksti ja viisi oratooriumi «Hiiob» (1929) osas «Hiiobi palve» ja segakoori ning Hiiobi ühisosas «Ta teisi hädas aidanud». (Selle oratooriumi libreto on koostanud Peterburi Eesti Jaani kirikukooli õpetaja Julius Kaljuvee). Kuid on veel rohkemgi tähele panna: Vardo Rumessen on kirjutanud: «….on A. Kapp kasutanud oratooriumi peateemana J. S. Bachi fuuga teemat («Das Wohltemperierte Klavier» I nr. 8 es-moll).
Kapp pole Bachi teemat kasutanud kindlasti mitte juhuslikult. Oma I Sümfoonias /…./ oli ta kord juba näidanud Beethoveni IX sümfoonia alguse teemat, kasutades oma loomingulise mõtte abstraheerivat jõudu. Ja pole põhjust kahelda, et Kapp tundis ka hästi koraali «Aus tiefer Not schrei’ ich zu Dir», millele tugineb Bachi fuuga teema.
Seda tuleks arvestada, et oratooriumi juhtteema valik on lähtunud ka koraalist ja selle tekstist, mis näitab meile teose ideed hoopis uues valguses ja aitab paremini mõista selle väga õnnestunud juhtteema mõtet – see on autori sügavaist kannatusist võrsunud paleuslik igatsus oma õnne järele.»
Gustav Piir

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)