Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

LAULU LUGU – Sind, Jeesus, tervitame

20.03.2002 | | Rubriik: Kirikuelu

Ei ole vist palju lauluraamatuid, kus palmipuudepüha lauludest on koostatud omaette rubriik. Ka on vahel eriarvamusi põhjustanud palmipuudepüha jumalateenistuse muusikaline kujundamine. On ju tegemist Vaikse nädala algusega ja suure paastu kulminatsiooni lähenemisega. Kas hõisata või ahastada – selles on küsimus.
Kindlasti on palmipuudepühas pidulikkust ja rõõmu, ootust ja tänumeelt. Mõnel pool lauldakse Vogleri Hoosiannat, teisal peetakse leeripüha.
Liturgiline komisjon on ette valmistanud kavandi palmipuudepüha missa pidamiseks koos protsessiooniga (vt Käsiraamatu lisa, prooviväljaanne 3, Tallinn 1999, lk 132-135), kus evangeeliumi (Mt 21:1-11) lugemise juurde liituvad Põhjamaa palmide, pajupõõsaste urbades oksad.
Otse sellest ülendatud meeleolust on kasvanud välja Kiriku Laulu- ja Palveraamatu 85. laulu sõnad: Kord rahvahulgad tervitasid Sind, Jeesus, suure vaimustusega.
Igaviku helid

Narva Peetri koguduse õpetaja Georg Kiviste, kes 1936. aastal valmistus pensioniks, andis välja 204 vaimulikku lauluteksti sisaldava kogumiku Igaviku helid, pühendades selle oma armsale Peetri kogudusele, keda teenis üle 25 aasta. Sellest kogumikust on mitu laulu jõudnud praegusesse lauluraamatusse, sealhulgas ka vaadeldav laul, mille autor paigutas Advendi- ja jõululaulude ossa. Kuna nii 1. advendipühapäeva kui ka palmipuudepüha evangeelium jutustab Jeesuse sissesõidust Jeruusalemma ja Hoosianna! hüüdvast rahvahulgast, on vastavaid laulegi võimalik leida lauluraamatu mõlemast rubriigist.
Georg Kiviste (kuni aastani 1923 Steinfeldt) sündis 26. aprillil 1866 Järvamaal Ambla kihelkonnas, õppis aastail 1891-1896 Tartu ülikoolis teoloogiat, ordineeriti Peterburis 1898. aastal, teenis 1898-1905 Teškovo kogudust Ingerimaal ning oli seejärel Harju-Jaani koguduse õpetajaks aastail 1905-1910, kust siirdus Narva. Suri seal 28. septembril 1941.
Valik 800 laulust

Kui 27. jaanuaril 1922. a Tartus usuteadlaste konverentsi poolt valitud lauluraamatu parandamise komisjon kutsus ajakirjanduse kaudu üles saatma vaimulike laulude tekste, saabus neid mõne kuu jooksul ligi 800. Selle materjali põhjal anti 1923. aastal välja kogumik Vaimulikud laulud 180 algupärase ja tõlkelauluga. Silmapaistvalt suur hulk laule oli Martin Lipult, märkimisväärselt aga ka Hugo Wühnerilt ja Aleksander Leopold Raudkepilt. Georg Steinfeldt oli tookord esindatud viie isamaalauluga. 1934. aastal ilmunud kogumikus Vaimulikud laulud II oli Georg Kiviste laule hoopis rohkem ja nende kvaliteet märgatavalt parem.
1920-30ndatel aastatel kirjutasid mõned kirikuõpetajad hulgaliselt laulusõnu, mida sai tuttavatel koraaliviisidel laulda ja omakoostatud laululehtedelgi kasutada. Juhtus aga see, millele viitab Enn Soosaar: «Oleks minu tegemine, oleksin ma Kiriku Lauluraamatust välja jätnud mitu laulu nende sõnastuse ja mõtte hädisuse pärast, eriti introdutseeritud eesti vaimulike laulikute toodangust. Tahtmisest ja sihikindlusest üksi ei sünni luuletajat.» Ja Toomas Paul lisab: «Mõned eestlaste loodud laulud on tõesti tühjad ja ilutsevad.» (Vt Usuteaduslik Ajakiri 2/2001 lk 69.)
Et vältida kahtlase kvaliteediga laulude sattumist kiriklike talituste laululehtedele, kehtestas EELK Konsistoorium 1936. aastal kindla korra, kust laule võib võtta ja kuidas neid alati algallika viitega varustada. Juba samal aastal tuli Georg Kivistel anda selgitusi praostile ja piiskopile oma värsside pärast, mis ta oli asetanud Narva-Jõesuus avatud politseiametnike puhkekodu avamisaktuse laululehele.
Nimiviis Jehoova, Sulle tahan laulda pärineb Saksamaalt ja on olnud tuntud ning avaldatud Hamburgis 1690. aastal ja Halles 1704. aastal. Kiriku Laulu- ja Palveraamat kasutab seda viisi üheksal korral. Vastav sagedus Saksa lauluraamatus on 3 ja Soome omas 4. Erakordselt ühesugune on meloodia kuju neis kolmes lauluraamatus – meil puudub vaid punkteering 2. takti alguses. Eesti keele seisukohalt on nii isegi parem.
Jaak Salumäe

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)