Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

LAULU LUGU – See aeg on tõesti ukse ees

20.11.2002 | | Rubriik: Kirikuelu

Kiriku Laulu- ja Palveraamatu laul number 172 «See aeg on tõesti ukse ees» on kirjutanud Bartholomäus Ringwaldt sekventsi «Dies Irae, Dies Illa» ainetel ning see ilmus kogumikus «Zwey schöne Lieder» nime all aastal 1565, uues redaktsioonis «Handbuchlein: gestliche Lieder und Gebetlein, Auff der Reiss» Oderi-äärses Fankfurtis aastal 1586. Laulu saksakeelne pealkiri on «Es ist gewisslich an der Zeit».
Sekvents «Dies Irae, Dies Illa» on pärit 12. või 13. sajandist. Ladinakeelsete sõnade autoriks olevat Thomas Celanost, kes suri aastal 1256, kuid kindlaks pole seda tehtud ja on ka teisi arvamusi. Algselt võis see olla troop, mis oli vastuseks «Libera mea’le» matuseteenistuses. 16. sajandil oli see sekvents osa reekviemist ehk missa pro defunctis’t, mille algussalm algab "requiem aeterman dona eis Domine" (`Issand, anna neile rahu Sa’).
Sekventside luulelised tekstid on vabas vormis, kuid kasutavad koos muusikaga struktuuri, kus algus ja lõpp on üherealised ning vahepeal on neli kuni kümme paarisrida: a bb cc dd ee…….jj k.
Bartholomäus Rindgwaldi tekst laulule «Es ist gewisslich an der Zeit» kasutab igas salmis ridade ülesehtust: ab ab cc d ning laul on seitsmesalmiline. «Eesti Maa rahva Koddo- ja Kirriko-Raamat» laul number 491 ning «Uue Lauluraamatu» laul number 631 on seitsmesalmilised ning enam-vähem iga salmi kohta järgib ridade ülesehitus järgmist mustrit: ab ab cc d. Variatsioone on teises salmis: ab ab aa d ja seitsmendas salmis: ab ab aa d. «Kiriku Laulu- ja Palveraamatus» on laul viiesalmiline, kasutatakse «Uue Lauluraamatu» salme 1, 2, 3, 6 ja 5. Iga salmi ridade ülesehitus on: ab ab cc d, välja arvatud teises salmis, kus ridade ülesehitus on: ab ab aa d.
Bartholomäus Ringwaldt (kirjutatud ka Ringwalt, Ringwald) on sündinud Saksamaal 28. novembril 1522 ja teda ordineeriti vaimulikuks aastal 1557 ning aastast 1566 oli ta kirikuõpetajaks Langfeldis. Ta oli luuletaja ning mitme koraali sõnade autor. Viimane teade temast on pärit aastast 1597 ning arvatavasti suri ta 1599. aastal. Tema laulu «Es ist gewisslich an der Zeit» lauldi Kolmekümneaastase sõja ajal (1618–1648), kuna rahvas arvas, et viimne kohtupäev on kätte jõudnud. Eesti keelde tõlkija kohta pole meile andmeid jäänud. Traditsiooniliselt on laul lauluraamatutes paigutatud kirikuaasta lõpu laulude juurde, mille teemaks on viimne kohtupäev, surm ja igavene elu.
Viis «Es ist gewisslich an der Zeit» on tradistiooni kohaselt pärit Martin Lutherilt, kes seda kuulis ning pani kirja. Viis on 15. sajandil seotud ilmaliku tekstiga «Wach auf, meins Herzens schöne».
Gustav Piir

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)