Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

LAULU LUGU – Sa otsi, mis on üleval

03.04.2002 | | Rubriik: Kirikuelu

Kiriku laulu- ja palveraamatu laul number 111 Mu süda, ärka, virgu, meel – öö on ju mööda läinud on üks neid Kristuse ülestõusmisest jutustavaid laule, mis pääses juba meie 1721. aasta lauluraamatusse ja tõestab mõjuval viisil kahte olulist tõika: kui kiiresti head asjad Saksamaalt meieni jõudsid ja kui püsivalt on nad oma koha säilitanud.
Teksti mõjuvõim
Kes 1700ndate alguses eestikeelse tõlke tegi, ei mõista ma öelda. Nüüd, kus kirikulaulu kui kultuurinähtust ka Eestis on märgatud ja väärtustatud ning Eesti Hümnoloogia Seltsi tegevus rakendunud, jääb vaid loota, et väärilise meenutuse osaliseks saavad need, kes on varustanud meie rahvast maakeelsete tekstidega, mis on kosutanud hinge, ülendanud meeli, õpetanud mõistmist ja arendanud keelt.
Kui saksakeelne Wach auf, mein Herz, die Nacht ist hin, die Sonn ist aufgegangen pandi algselt ümber nii: «Mu süda, ole üleval, Öö on ju mööda läinud», ei puutunud sellesse ei Maurach ega Bergmann. 1956. aasta lauluraamatukomisjoni hakkas vana tõlke raskepärasus siiski vaevama ja järgmine komisjon pani käe isegi algusrea külge (redigeerimisel tehti seda üsna harva). Ka vähenes salmide arv võrreldes originaaliga, kuid lisandus üks uus salm. Aga sellest veidi hiljem.
Heal lapsel mitu nime
«Mu süda, ärka, virgu, meel» loojana märgib lauluraamat Lorenz Lorenzeni, kuigi kõik vanad allikad esitavad nime kujuna Laurentius Laurenti (vahel isegi kaks iid lõpus). Sellest mehest on teada, et ta sündis 8. juunil 1660. aastal Hosumis (Schleswig) jõuka kodanlase perekonnas. Tema isa oli suur muusikasõber ja pani poja Kieli muusikat õppima.
Nii saigi Lorenz Lorenzenist aastal 1684 Bremeni toomkiriku kantor ja muusikadirektor, millisele ametikohale ta jäi kuni oma surmani 29. mail 1722. aastal. Olles pietismist mõjustatud, avaldusid need mõjud ka tema viljakas kirikulaululoomingus.
1700. aastal andis ta välja kogumiku «Evangelia melodica», mis sisaldab pühapäevastele evangeeliumi perikoopidele loodud laule, nende hulgas ka meie tänane ülestõusmisaja laul. Meie lauluraamatus on Lorenzeni laule veelgi – KLPR 150, 177, 357, kusjuures viimasest leiame paljude armastatud söögipalve Kas on linnukesel muret…
Vastus laulusalmi kaudu
Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja Eduard Salumäe eesmärgiks oli jagada kogudusele vana ja uut ning seda pidi pakkuma just jumalateenistus. Nii valmistas ta kirjutusmasinal laululehti pühapäevadeks ja kirikupühadeks, kus oli nii redigeeritud laulutekste, eesti algupäraseid kirikulaule kui ka tõlkeid. Kantslist kuulutatud sõnumile pidi kogudusel olema võimalus anda oma vastus laulusalmi kaudu.
Just sel otstarbel sai Soome lauluraamatus olev Paul Gerhardti loodud ülestõusmispüha laulu algus väga värske eestikeelse vormi: Nüüd üle maade, merede suur, kallis sõnum, sõua! Suust suhu, rahvalt rahvale maailma äärde jõua… Selle salmi liitmine Laurentius Laurenti lauluga tekitas vaidlusi ja kahtlusi, kas nii meelevaldselt võib salme ümber tõsta ja uusi tervikuid kujundada. Kuulutuslikult on aga tulemus kahtlematult suurepärane ning rikastab rõõmsat ja sisukat laulu imekaunite värsiridadega.
Lutheri viis
Viisi kohta, mis antud laulu juures on kasutamist leidnud, märgib Saksa lauluraamat, et see on Martin Lutheri oma aastast 1529 – «See aeg on tõesti ukse ees». Sama autori nimi seisab ka Punscheli noodiraamatus (P. 208). Meie eelmises lauluraamatus oli soovitatud selle laulu puhul kasutada P. 202 – «Nüüd ristirahvas, laula sa», mis on samuti Martin Lutheri viis.
Samas oli Punscheli noodiraamat üles ehitatud nii, et organist võis kerge vaevaga valida otse samalt leheküljelt veelgi mõne sobivamana tunduva paralleelviisi P. 198–211 hulgast. Just sellises värsimõõdus tekstidele on ju viiside valik lõputult avar. Siiski sunnib lauluraamatus esitatud ühehäälne noot jääma ühe kindla variandi juurde, et nooditundja kogudus ei saaks häiritud.
Jaak Salumäe

Valmistage Issanda teed; vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt ! (Js 40:3a,10a)