Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

LAULU LUGU – Oh Issand, jää…

06.11.2002 | | Rubriik: Kirikuelu

Soome ajaleht Kotimaa (nr 19/1967) avaldas Juhani Rekola artikli «Mõistatuslik Emmause tee», kus ta kirjutas laulu «Oh Issand, jää, ju kustub viimne kiir…» kohta: «Ei ole raske märgata siin Emmause tee vastukaja. Laulu on loonud inglasest kirikuõpetaja Henry Francis Lyte. Ta kirjutas selle mitu aastakümmet enne oma surma, kuid just oma surmale mõeldes. Õhtu, millest laulus kõneldakse, on tema enese lahkumishetk. Surma lähenedes tõi ta välja selle laulu ja andis selle omastele. Laulus kordub palve, et õhtu tulles ja valguse kadudes Jeesus teda maha ei jätaks, vaid jääks igaveseks tema juurde.» (Kogumik «Articulus Acualis XII» juuni 1967.)
Henry Francis Lyte sündis 1. juunil 1793 Ednamis, Kelsos, Šotimaal ja ta lõpetas 1814. aastal Iirimaal Trinity kolledži Dublinis. Ta oli tol ajal oli juba kolm korda oma luuletuste eest auhinna saanud.
Ameti poolest oli ta vaimulik ning aastal 1823 hakkas vaimulikuna teenima Lower Brixhamis, Devonis, Inglismaal. Tervise poolest polnud ta tugev, põdes astmat ja tuberkuloosi. Lyte asus mandri-Euroopasse, et tervist parandada, kuid suri Nizzas 20. novembril 1847. Henry Francis Lyte kirjutas ka oma laulule viisi, kuid seda ei võetud kasutusele.
Viisi «Eventide» helilooja on William Henry Monk. Ta kirjutas selle viisi laulule «Oh Issand, jää» kogumiku «Hymns Ancient and Modern» tarvis aastal 1861. William Henry Monk oli ajakirja Parish Choir ja mitme lauluraamatu toimetaja, millest kõige kuulsam on «Hymns Ancient and Modern» (1861) ja selle järgnevad väljaanded aastatest 1875 ja 1889.
William Henry Monk on sündinud 16. märtsil 1823 Bromptonis, Londonis ning temast sai organist. Õppejõu ja kirikuorganistina arendas ta koguduselaulu ja alustas igapäevase koorijumalateenistustega Püha Mattiase kirikus Stoke Newingtonis, mida ta teenis aastast 1852. Ta oli tegev Kings College’is Londonis aastast 1847. William Henry Monk suri Londonis 1. märtsil 1889.
Laulu «Oh Issand, jää» võib leida mitmest anglo-ameerika lauluraamatust. «Lutheran Book of Worship’is» (1978) on see laul number 272 all ning selles on viis salmi. «The Lutheran Hymnary’is» (1913 ja 1935) on see aga number 552 all ning on kaheksasalmiline. Võrreldes «The Lutheran Hymnary» salme «Lutheran Book of Worship’iga» leiame, et «Lutheran Book of Worship» kasutab «The Lutheran Hymnary» salme järgnevalt: esimene, kuues, teine, seitsmes ja kaheksas. «Service Book and Hymnal’is» (1958) on laulu number 576, võrreldes «The Lutheran Humnary’iga» on salmid reastatud järgnevalt: esimene, teine, kuues, seitsmes ja kaheksas.
Eesti keelde on mitmed seda laulu tõlkinud. Kiriku laulu- ja palveraamatu laul number 410 on õpetaja dr Toomas Pauli tõlkes, mis pärineb märtsist 1964. Toomas Paul kasutab «The Lutheran Hymnary’ga» võrreldes salme järgnevalt: esimene, teine, kuues, seitsmes ja kaheksas. Õpetaja Ivar-Jaak Salumäe materjalides leidub ka Marie Torgi tõlge, mis pärineb aastast 1964, kui ta Uus-Meremaal elas. Võrreldes «The Lutheran Hymnary’ga» on kasutatud salme järgnevalt: esimene, teine, kolmas, viies, kuues, seitsmes ja kaheksas.
Õpetaja Ivar-Jaak Salumäe materjalides on mainitud, et esimeseks eestikeelseks tõlkeks võiks pidada laulu, mis ilmus laulikus «Võidulaulud» number 161 all Keilas 1931. aastal.
Õpetaja Salumäe materjalides on neliteist erinevat tõlget või lauluversiooni laulust «Abide with me»: Toomas Pauli tõlge «Oh Issand, jää» märtsist 1964 kahes versioonis; «Jää meile, Issand» (tõlkija nimi puudub); Einar Kiviste tõlge «Õhtu on jõudnud»; Oskar Gnadenteichilt kaks versiooni «Jää meiega, kui saabub õhtutund» ja «Issand, jää igal päeval meiega»; Roman Toi «Jää minuga» (materjal on saadud R. Toi käest 5. novembril 1983, sellega tähistades varajast koostööd välismaa ja kodumaa vahel); Marie Torgi tõlge «Mu juurde jää» aastast 1964 (Õpetaja J. Salumäele antud Andres Torgi poolt Torontos juulis 1989, kui ühistöö E.E.L.K. ja EELK vahel hoo sisse sai); «Mu juurde jää» (neli salmi ja tõenäoliselt kõige varajasem tõlge, aastast 1931); Eerik Hiisjärve tõlge septembrist 1970 «Jää minuga, sest õhtu saabub pea»; Richard Iheri tõlge 18. jaanuarist 1978 «Päike läks looja»; Ella Niine tõlge «Jää meiega kui saabub õhtutund»; «Evangeelsed laulud» EKB väljaanne 1975 «Jää mulle, Issand, õhtuvarjud teel!» ja Toomas Pauli tõlke järgi Eduard Salumäe sõnad «Jää meile, Issand».
Gustav Piir

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)