Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

LAULU LUGU – Mu jõud, sind tahan armastada

16.01.2002 | | Rubriik: Kirikuelu

«Mu jõud, Sind tahan armastada» (KLPR 282) on üks neid laule, mis 1960ndail ja 1970ndail aastail trükitud laululehtede kaudu levis sadades tuhandetes eksemplarides üle maa ning leidis kasutamist sagedastel rahvarohketel pidulikel jumalateenistustel ja kirikukontsertidel. Seetõttu on kirikuskäijate vanemal põlvkonnal sellest laulust veel tänagi õige mitu salmi peas.
Küllap see asjaolu oligi põhjuseks, et viimase lauluraamatu uuendamise käigus seda laulu peale ühe väikese paranduse ei muudetud ja ta on säilitanud oma kuju sellisena, nagu sada aastat tagasi «Uues lauluraamatus» kasutusele tulles. Ehk on see samas tunnustuseavaldus tõlkijana märgitud Kullamaa koguduse õpetajale ja Läänemaa praostile Wilhelm Kentmannile (1861–1938), kes kuulus tol korral lauluraamatu revideerimise komisjoni.
Meie käsitletav laul oli küll juba olemas «Eesti Maa Rahva Laulu-Raamatus», nimelt selle lisas «Kaunid waimolikkud laulud» aastast 1741, kuid sada viiskümmend aastat lauldi seda siin Eestis hoopis teisel viisil – «Oh anna tuhat keelt Sa mulle» (P 141). Sellest viisist tulenevalt on iga salmi viimases reas kaks silpi rohkem.
Võib arvata, et selle laulu toomine algse viisi juurde ja sellest johtuvad tõlkelised muudatused ongi Wilhelm Kentmanni panuseks selle laulu puhul. Samas on ta jätnud sisse ühe vanast tõlkest pärineva väljenduse, mis kordub nii esimese kui ka viimase salmi eelviimases reas ja võib kiuslikku või norivat suud ja kõrva häirida ning teravmeelitsema panna, eriti praegu, kui kõneldakse eestlaste jätkuvalt kõrgest suitsiiditasemest «Kuni ma elu lõpetan, Sind, Jeesus, armastan».
Lõuna-Eesti murdes kõlavad need read hoopis kaunimalt (muide, seal kasutatakse viisi «Kes Jumalat nii laseb teha» P 143): «Ma armasta so üllemb hä, Senni kui minna mulda lä!» Saksakeelses originaalis seisab: «Ich will dich lieben, schönstes Licht, bis mir das Herze bricht.»
Laulu on kirjutanud Poolas sündinud, Euroopa eri paigus õppinud ja töötanud ning oma sünnilinna naasnud ja seal 52 aasta vanuses surnud Johann Scheffler, kes katoliku kirikuga 1653. aastal liitudes võttis enesele nimeks Angelus Silesius. Tema elukäigust lähemalt võib lugeda Eesti Kiriku 12. juuni «Laulu loos». Tema loodud ja meie lauluraamatus olevad laulud kuuluvad armastatumate ja lauldavamate hulka: «Arm, kes Sa mind oled loonud» (KLPR 262), «Jeesus, tule minule» (KLPR 275), «Mu jõud, Sind tahan armastada» (KLPR 282), ««Mu järel!» hüüab Jeesus Krist» (KLPR 322).
Viisi autori kohta on raske midagi täpsemat öelda, kuid Johann Balthasar Königi 1738. aastal ilmunud koraaliraamatus «Harmonischer Liederschatz» on see laul olemas, nii nagu ka üks meie lauluraamatu sagedamini kasutatavamaid koraale «Oh anna tuhat keelt Sa mulle». J. B. König (1691–1758) tegi oma põhilise elutöö Frankfurt-Mainis muusikadirektori ja kapellmeistrina, tema hinnatud sisukas koraaliraamat kujundas ja edendas märkimisväärselt sealseid kirikulaulu traditsioone.
Viisi kuju meie ja saksa lauluraamatus langeb täpselt ühte, jätkuvalt on põhjust imetleda, kuidas iseenesest lihtsad meloodia käigud, loomulik viisi liikumine ning vaid ühe oktaviga piirduv ulatus on kinkinud meile voolava, lainetava, tungleva ja rahustava lauluviisi, mida on hõlbus kaasa laulda ja meelde jätta ning milles on oma seletamatu suursugusus ja sügavus.
Jaak Salumäe

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)