LAULU LUGU – Lootus tungib pilvedest läbi

Kiriku laulu- ja palveraamatu laul number 266 Ma tõstan taeva poole silma on Uue Lauluraamatu (1899) laulu number 417 kompaktsem ja kohandatud versioon. Kui KLPRis on 7 salmi, siis Uues Lauluraamatus on 14 salmi. Eesti Maa rahva Koddo ja Kirriko-Raamat (1869) toob samuti ära 14 salmi.
Võrreldes Uut Lauluraamatut ja Eesti Maa rahva Koddo ja Kirriko-Raamatut, on näha, et teksti on uuendatud. See on arvatavasti Carl Peter Ludwig Maurachi (1824—1900) töö.
Osaliselt kasutuses
Huvitav on, et Evangelisch-Lutherisches Gesangbuch für Kirche, Schule und Haus (Riia, 1907) number 350 on kasutanud 6 salmi sellest laulust ning annab viisiks «Oh anna tuhat keelt Sa mulle». Saksa keeles on selle laulu pealkiri «Geht hin ihr glaubigen». Evangelisches Kirchengesangbuch Ausgabe für die Landeskirchen Rheinland, Westfalen und Lippe laul number 276 kasutab sellest laulust 12 salmi ning annab viisiks «Kes Jumalat nii laseb teha».
Väärikas jutlustaja
Eesti Maa rahva Koddo ja Kirriko-Raamat pakub viisiks kahte varianti: «Kes Jumalat nii laseb teha» ja «Oh võitlejad, et käige peale». Uus Lauluraamat ning KLPR pakkuvad viisiks «Oh anna tuhat keelt Sa mulle».
Laulu sõnade autor on Johann Gottfried Herrmann, sündinud 1707 Altjessnitz bei Bitterfeldis. Ta oli kirikuõpetaja Ranis Tüüingis ja Pegaus Saksimaal. 1742, olles Plauenis superintendent, andis ta välja lauluraamatu, mis sisaldas laulu «Ma tõstan taeva poole silma». Alates 1746. aastast oli Johann Gottfried Herrmann õukonna ülemjutlustaja Dresdenis, ta suri 1791. aastal.
Laulja ja koormeister
Viis «Oh anna tuhat keelt Sa mulle» pärineb Johann Balthasar Königilt. Ta on ristitud 28. jaanuaril 1691 Waltershausenis Gotha lähedal Tüüringis ja temast sai laulja Frankfurt am Mainis aastal 1703.
Ta oli koormeistriks Katariina kirikus Frankfurtis Georg Philipp Telemanni käe all ja hiljem sai temast linna muusikaelu juhataja. Johann Balthasar König andis aastal 1738 välja kogumiku Harmonische Lieder-Schatz, mis sisaldas ligi 2000 viisi. Ta suri Frankfurtis 31. märtsil 1758.
Lauluhuviline õpetaja
Praost emeeritus Herbert Kuurme kogumikust Pildikesi Põltsamaa ajaloost saame teada, et Carl Peter Ludwig Maurach sündis Paistu koguduse õpetaja pojana 24. jaanuaril 1824.
Ta õppis Tartu ülikoolis usuteadust aastatel 1842—1846. Esialgu töötas ta oma isa järglasena Paistus, siis kutsuti ta Põltsamaale, kus seati ametisse 25. oktoobril 1853.
Carl Peter Ludwig Maurach oli tegev lauluraamatute koostamisel. 1856. aastal astus kokku lauluraamatu parandamise komisjon, mille koosseisus kuulus Carl Peter Ludwig Maurach peatoimetajana. 1869. aastal ilmus Eesti Maa rahva Koddo- ja Kirriko-Raamat.
1887 seadis Liivimaa sinod üles komisjoni, mille juhataja oli Carl Peter Ludwig Maurach. 1895. aastal ilmus kogumik Vaimulikud laulud ning aastal 1896 tunnistas komisjon, et on oma tööga valmis. Olles Põltsamaal koguduse õpetaja, oli Carl Peter Ludwig Maurach tegev vaeste hoolekande korraldamisega, samuti kihelkonnakooli elu korraldamisega. Ta suri aastal 1900.
Gustav Piir