Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

LAULU LUGU – Kord jõuan koju

29.05.2002 | | Rubriik: Kirikuelu

2. juunil möödub 116 aastat iseseisva Eesti luterliku kiriku teise piiskopi Hugo Bernhard Rahamägi sünnist. 1936. aastal ilmus ajalehe Eesti Kirik väljaandel mahukas ja pildirikas koguteos armastatud ülemhingekarjase 50. sünnipäeva puhul.
Pühendunud töömees
See oli kaunis ja südamlik pilt andekast, targast ja oma kutsumusele pühendunud töömehest, kelle elutee läks aina ülesmäge ning keda saatsid kordaminekud, edu ja au. Järgnevad aastad hakkasid kaasa tooma üha enam tumedaid noote ja ebakõlasid, süngeid pilvi ja tormi-iile, mis raputasid perekonna, kiriku ja kogu rahva elu.
1. septembril 1941. a kustutas bolševistliku timuka kuul Kirovi oblasti vangilaagris 55aastase murtud mehe eluküünla, kirjutades seega piiskop Rahamägi nime jäädavalt eesti usutunnistajate kurba, kuid heroilisse lukku.
Prohvetlik ettekuulutus
Sellelt taustalt muutuvad kõnekaiks, otse prohvetlikeks Kiriku laulu- ja palveraamatu laulu 470 sõnad: Mina kui võõras siin viletsas ilmas, haige ja vigane, pisarad silmas… Viisi autoriks on Hugo Bernhard Rahamägi ja viisi kirjutamise ajaks võib olla aasta 1922 või 1923.
Kui 1922. a jaanuaris valitud lauluraamatu parandamise komisjon, kuhu ka tookordne Tartu ülikooli õppejõud H. B. Rahamägi kuulus, üleskutse avaldas, et vaimulikke laule saadetaks, võidi juba sama aasta kevadel ja suvel neid hindama hakata.
Vastuseta küsimärk
Nii valmis materjal kogumiku Vaimulikud laulud jaoks, mis 1923. a kevadel ilmus ja kus alajaotuses Ristist ja rõõmust on meie täna vaadeldava laulu tekst, kirjutajaks Anna Pärn. Kui sama laul avaldati ka 1934. a ilmunud kogumiku Vaimulikud laulud II temaatilises osas Usu- ja lohutuslaulud, oli raamatukese lõppu lisatud peatükk Autorid. Anna Pärna nime taga ilutseb küsimärk. On pisut kummaline, et vaid kaksteist aastat pärast luuletuse kirjutamist ei teata kirjutaja kohta mingeid andmeid. Ja ei teata tänapäevani. Kui keegi teaks, oleksid need andmed väga väärtuslikud.
Hiljem on kiriku lauluvara rikastanud Hugo Voldemar Pärno, kelle laule on meie lauluraamatus koguni kuus ja kelle perekonnanimi kuni 1930ndate aastate lõpuni oli Pärn. Kas tegu võib olla samadest juurtest pärinevate isikutega, ei mõista öelda.
Rahvusvahelisse kasutusse
1924. a trükiti Tallinnas Punschel’i Laulu=wiiside=raamat. IV lisa: Wiisid «waimulikkude laulude» juure aastast 1923. Seal on nr 17 all Mina kui võõras… ja viisi autori kohale on märgitud H. B. R. wiis. Tõenäoliselt 1925. a anti Šveitsis välja neljahäälsete nootidega laulik pealkirjaga Cantate Domino – Ülemaailmse Üliõpilaste Kristliku Föderatsiooni lauluraamat, mis sisaldab 64 laulu, iga laul lisaks originaalkeelele ka kahes tõlkes (inglise, saksa, prantsuse).
Sellest kogumikust leiame kaks eesti laulu – Helde Isa taeva sees (tõlked saksa ja prantsuse keelde) ning Mina kui võõras siin viletsas ilmas (tõlked saksa ja inglise keelde). Viimase puhul on viisi autorina märgitud Hugo Rahamägi. Esthonian. Samast laulikust võib leida näiteks ka neli soome laulu.
Seega võime ütelda, et antud puhul on tegemist ilmselt esimese juhtumiga, kus eesti kirikulaulu looming on jõudnud rahvusvahelisse laulukogumikku. Prof H. B. Rahamägil kui innukal sidemete loojal üliõpilaskonnas oli siin kindlasti määrav osa.
H. B. Rahamägi laialdasse huvide ja harrastuste ringi kuulus muusika ja tema osa Eesti kiriku koguduselaulu, koorimuusika ja liturgilise laulu edendamisel oli väga märkimisväärne. Kas ta aga muusika loojana rohkem tegev oli, ei tea ma olemasolevate andmete põhjal ütelda.
Kuid selle ainsa lauluviisiga on piiskop Rahamägi vääriliselt oma nime meie lauluraamatusse jäädvustanud, luues muusika, mis tekstist välja kasvades loob kauni meloodilise kaare, milles on liikuvust, tõtlemist, otsimist, tunglemist – ja seejärel leidmise sügavat rahu.
Jaak Salumäe

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)