Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

LAULU LUGU – Kiidulaulud kostku nüüd

19.06.2002 | | Rubriik: Kirikuelu

Kiriku laulu- ja palveraamatu laul number 142 «Püha, püha, püha oled, meie Looja» eestikeelsed sõnad on EELK lauluraamatukomisjoni Tallinnas ja E.E.L.K. lauluraamatukomitee Torontos koostöö tulemus.
Esimese salmi on tõlkinud Kanadas elav Ivar Rammo (sünd 1928), E.E.L.K. Hamiltoni Esimese koguduse esimees. Tema loodud sõnu kasutas oma laululehtedel samuti Hamiltonis elav õpetaja Tõnis Nõmmik, kelle kaudu need jõudsid lauluraamatukomisjoni. Ivar Rammo abikaasa Eva Rammo on Hamiltonis organist ja oli E.E.L.K. lauluraamatukomitee liige.
Teise, kolmanda ja neljanda salmi tõlge on Eduard Salumäelt (1919–1985), tolleaegselt Kuusalu koguduse õpetajalt.
Kirikuaastale mõeldes
Laulu originaalsõnad on Reginald Heber kirjutanud inglise keeles laulule «Holy, Holy, Holy» ning need ilmusid esmalt kogumikus «A Selection of Psalms and Hymns for the Parish Church of Bradbury – 3rd edition» aastal 1862.
Reginald Heber sündis 21. augustil 1783 Malpas Cheshire’is Inglismaal ning õppis Brasenose College’is Oxfordis. Ta ordineeriti 1807. a ning esimene töökoht oli Hodnet Shropshiris. Aastal 1823 määrati ta Calcutta piiskopiks, mis tähendas seda, et ta pidi tööd korraldama terves Indias. Ta suri äkki 3. aprillil 1826 Trichinophy’is.
Kõik laulusõnad on Heber kirjutanud enne Indiasse minekut. Juba 1820. aastast oli Heber kavandanud lauluraamatut, kus laulud oleks koostatud vastavalt kirikuaastale. See sai teoks alles pärast tema surma, kui 1827. aastal anti Londonis ja New Yorgis välja tema kogumik «Hymns Written and Adapted to the Weekly Church Services of the Year».
Loominguline muusikadoktor
Viisi «Nicea» on loonud John Bacchus Dykes ning see ilmus esmalt kogumikus «Hymns Ancient and Modern» aastal 1861. Viis sarnaneb John Hopkinsi viisile «Trinity», mis ilmus 1850. aastal ning milles on motiive koraali «Wachet auf» esimesest ja viimasest fraasist.
John Bacchus Dykes sündis 10. märtsil 1823 Kingston-upon-Hullis Inglismaal. Ta oli musikaalne ning hakkas juba kümne aastaselt mängima orelit oma vanaisa kirikus. 1847 lõpetas Dykes St. Cahterine’s College Cambridges, kus ta oli ka ülikooli muusikaseltsi, University Music Society, asutajaliige.
Ta ordineeriti samal 1847. aastal ning teenis Malton Yorkshire’is kuni määramiseni Durhami katedraali muusikalise elu korraldajaks (precentor) 1849. aastal. Durhami ülikool andis talle 1861 muusikadoktori aukraadi ning ta asus teenima Püha Oswaldi kogudust Durhamis. Dykes suri 22. jaanuaril 1876 Ticehurst Sussexis. Tema pärandi hulka kuulub mitu kirjalikku teost ja artiklit, kuid enim meenutatakse teda ligi kolmesaja lauluviisi pärast.
Siinkohal kasutan võimalust täiendada Kiriku laulu- ja palveraamatu laulu number 165 «Kui ma teed ei tea». Märgitud on see inglise kirikuviisiks, kuid viisi looja on John Bacchus Dykes («Evangelisches Gesangbuch», 1994, number 591).
Gustav Piir

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)