Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

LAULU LUGU – Jumala käes on meie elu

14.08.2002 | | Rubriik: Kirikuelu

Anna meile rahu Sa (KLPR 226) esindab uut vaimulikku noortemuusikat, mis murdis esile 1960ndail aastail nii Soomes kui mujalgi. Nimetatud laul tuleb Saksamaalt, kus neid noortelaule sündis rohkesti.
Saksa noortelaul
Laulu viisi looja ja esimese salmi kirjutaja Rüdeger Lüders (s 1936) on elukutselt insener, kelle vaba aja harrastuseks on muusika, eriti jazz. Juba varakult liitus ta kiriku noorsootööga oma kodulinnas Stuttgardis. Ta oli tegev, kui aastail 1963–64 korraldati uuevormilisi nn kinojumalateenistusi, mida viidi läbi kinoteatrites ja kuhu vajati uusi laule.
Palvelaulu «Anna meile rahu Sa» (Gib uns Frieden jeden Tag) kirjutas Lüders 1963. aastal Lutheri poolt vana rahupalve alusel loodud laulu «Verleih uns Frieden gnädiglich» (KLPR 454 «Meile anna rahu armuga») eeskujul.
Laulu teise ja kolmanda salmi kirjutanud Kurt Rommel (s 1926) oli samal ajal noorsoopastoriks Lüdersi kodukoguduses Stuttgart-Bad Cannstattis. Rommel on kirjutanud ja viisistanud rohkesti uusi laule erisugusteks vajadusteks, ka tema muu loominguline tegevus on olnud avar ja mitmekesine.
Soome kaudu Eestisse
Laulu on 1966. aastal soome keelde tõlkinud Juhani Forsberg (s 1939), praegune Helsingi ülikooli oikumeenika dotsent ja kirikuvalitsuse välisosakonna teoloogiliste asjade sekretär, kes noore pastorina oli aktiivselt tegev, kui uus vaimulik noortemuusika hakkas Soomes maad võtma.
Ta toimetas kaks esimest kogumikku Nuoren seurakunnan veisuja (1967–68), milles sisaldus ka tema loodud ja tõlgitud tekste. Neist uutest noortelauludest kasvas peagi välja lauluraamat Nuoren seurakunnan veisukirja (Noore koguduse lauluraamat), millest on aastate jooksul välja antud mitu uuendatud trükki; praegu kasutuselolev on aastast 1994 ja selles on 129 laulu.
Algusest peale jõudsid lauluvihikud Nuoren seurakunnan veisuja ka Eestisse ja Jaak Salumäe asus neid tõlkima. Ühtekokku tõlkis ta neist 1970. ja 1980. aastatel eesti keelde tublisti üle paarikümne, seda eriti siis, kui 1980ndail aastail tegutses Viljandi Pauluse koguduses gospelansambel Hingeleib.
Laulu «Anna meile rahu Sa» tõlge on tehtud juba märtsis 1968 Kuressaares. Et selle teist salmi oleks saadud tol ajal laulda, tuli selles teha n-ö kompromissvariant: «Hoia meile vabadus». Kui siis 1980ndate aastate lõpus saadi aru, et vabaduski on Jumala and, mille pärast tuleb igal päeval palvetada, oli võimalik lauluraamatusse trükkida algupärane tõlge.
Ära jäta meid üksi
Laulu algus on justkui otse õnnistamissõnadest võetud, kus öeldakse: «Issand tõstku oma pale meie üle ja andku meile rahu.» Ka on märgatav selge paralleel Meie Isa palve sõnadega «Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev». On ju Lutheri seletuses öeldud, et rahu kuulub igapäevase leiva juurde, ja küllap sinna kuuluvad ka vabadus ja rõõm. Saksakeelses algtekstis rahu, vabadust ja rõõmu palutakse «igaks päevaks», ja eks sedasama ju tähendabki eestikeelne väljend «täna ka».
Laulu ülesehituses on väga olulisel kohal palve, et saaks olla Jumala lähedal. Nimelt korduvad algteksti igas salmis kahel korral sõnad «Ära jäta meid üksi» – lass uns nicht allein.
Tauno Väinölä

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)