Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

LAULU LUGU – Eestikeelse kirikulaulu algus

05.06.2002 | | Rubriik: Kirikuelu

Eestikeelse kirikulaulu algus ulatub XVI sajandisse. 1540. a sai Tallinna Püha Vaimu kiriku õpetajaks Reinhold Beseler. 1546. a võttis ta oma kostile eestlasest koolipoisi Hansken Sussy.
Raad tasunud paberi eest
Noormehe ülalpidamisarvetest nähtub, et Beseler on talle sageli ostnud tinti, paberit ja raamatuid «ühe eestikeelse evangeeliumi- ja laulu­raamatu» tõlkimiseks ning koostamiseks. Et Hans Susi 1549 katku suri, on Beseler nähtavasti ise jätkanud tööd lauluraamatu käsikirjaga, sest raad on talle maksnud 1551. a välja arve nelja raamatu paberi eest.
Beseler suri 1554. a veebruaris. Milline saatus tabas tema «mittesaksa lauluraamatut», me ei tea. Igatahes üks tema järglastest, Georg Müller noomib Pühavaimu kogudust, et need ei laula tekste nõnda, nagu need on «meddy Kircko Ramato siddes kiriututh». See Meie Kirikuraamat võis olla trükitud, aga kui oli jäänud käsikirja, pidi koguduses ringlema piisav arv käsikirjalisi eksemplare.
Jesuiitide eeskuju
Esimesed kindlalt teadaolevad trükitud kirikulaulud olid lõunaeesti-keelses raamatus Catechismus Catholicorum (Vilnius: D. Lancicius, 1585, 96 lk), mis sisaldas eraldi ühel poognal (odavamal paberil) vähemalt 10 kirikulaulu koos nootidega. Jesuiitide välja antu oli alles ja võeti eeskujuks 1656. a protestantliku lauluraamatu koostamisel. Raamatut ei ole leitud, ka Geistliche Lieder Henrici Fabrici Teutsch und Unteutsch, mis võis olla ilmunud 1590. aastatel, ei ole säilinud.
Mitmekülgne vaimulik ja kirjamees
Eesti kirikulauluraamatu kujunemise jälgimist saab alata Heinrich Stahlist, kelle surmast möödub ülehomme, 7. juunil 345 aastat. Stahli Hand- und Hauszbuch für das Fürstenthumb Esthen in Liffland teise jao (ilmus Tallinnas 1637. a, trükkal Christoff Reusner) peaosaks on lauluraamat, mis sisaldab 144 saksakeelset kirikulaulu – enamikus Stahlilt endalt – koos eestikeelse proosatõlkega.
Stahli lauluraamatu laulud olid iseloomulikud nn ortodoksia ehk õigeõpetuse ajale luterlikus kirikus. Sellest maitse saamiseks esitan mõne salmi ühest tolleaegsest tänu- ja kiituslaulust. Olen Stahli-aegse raskusi valmistava ortograafia asendanud tänapäevasega, kuid jätnud tema keele muutmata.
Filoloogi jaoks on siin mõlemat, nii murdelisi (pääle, vaine) ja arhailisi jooni (kurvastad asemel kurbastat, mullatükk asemel muldatükk, mino) kui muulasest pastori kasinast kohaliku keele tundmisest sugenenud grammatikavigu. Laul algab:
Minkpärast kurbastad sina end, minu süda, muretsed ning vaivad endes [=ennast] ükspäines see ajaliko vilja [=tulu] pärast? Looda sina oma Issanda Jumala pääle, ke kõik asjad loonud on. / Tema ep võib ning ep tahab sind pärale [=maha] jätma, tema teab küll, mea sinul vaja on, taivas ning maa on tema päral [=päralt], mino Isa ning mino Issand Jumal, ke [=kes] mino juures seisab kõige häda sees. / Et sina mino Jumal ning Isa oled, sino lapse ep saad sina avitamata jätma, sina isalik süda, mina olen üks vaine muldatükk, maa pääl ep ole minul ühtekit muu rõõm.
Kokku on laulul 15 salmi, viimased kaks kõlavad:
Mina tänan sind, Kristus, Jumala Poig, et sina minul seda oled andnud teada, läbi oma jumaliko sõna anna minule kinnituse mino hinge õnnistuseks. / Kiitus, auv ning täno olgut sinule, kõige sino häätegemise edes [=eest], ning palun sind alanduse see, ära lase mind sinust palgest äralükatut saama igavest.
Stahli lauluraamat sai armutu kriitika osaliseks. Kui tema tõlgitud evangeeliumi- ja epistlitekstid jäid kasutusse XVII sajandi lõpuni, siis juba tema eluajal, vaid 19 aasta pärast ilmus täiesti uus lauluraamat Georg Salemanni, Reiner Brockmanni, Martin Gilaeuse ja Heinrich Göseckeni tõlgetega Neu Ehstnisches Gesangbuch (Tallinnas 1656. a, trükkal Adolph Simon).
See uus lauluraamat sisaldas 241 silbilis-rõhulises värsisüsteemis riimitud laulu, mis on tõlgitud saksa, rootsi ja soome keelest, lisaks laule autorite originaalloomingust.
Kiriku lauluvara uueneb pidevalt, lauluraamatud peegeldavad vagaduse muutumist. Põhjaeesti-keelsetes kirikulauluraamatutes on aegade jooksul olnud kasutuses üle 900 saksa keelest tõlgitud laulu. Stahli lauluvalikust on praeguses Kiriku laulu- ja palveraamatus 36 laulu, loomulikult mitu korda uuesti tõlgituna.
Toomas Paul

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)