Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

Lauljate tänupalve tõusis Läänemerel taeva poole

12.10.2007 | | Rubriik: Kultuurielu

15. septembril 25. sünnipäeva tähistanud koorijuhtide ja organistide segakoor KOSK käis 19.–27. augustini kontserdireisil Saksamaal.
Veel enne Rostocki sõiduks laevale astumist teenis koor kaasa Tallinna Jaani kirikus jumalateenistusel, kust ta õnnistussooviga teele saadeti. Ja õnnistatud see reis oli: kõik neli kontserti (Rendsburgi Maria, Tostedti Jaani, Braunschweigi Püha Martini ja Preetzi Linnakirikus) võtsid kuulajad tänutundega vastu.
Põhiliselt esitasid lauljad, keda koos dirigentidega oli 24, eesti heliloojate ja vaimulike rahvaviiside seadeid, aga ka Jacob Obrechti «Missa». Instrumentalistidena tegid kaasa Anne Jalakas, Virge Ventsel, Jüri Vaino ja Samuel Jalakas, dirigendid olid Riho Ridbeck ja Heli Jürgenson ning kontsertmeister Anne Sarrap. Tagasiteel Rostockist Helsingisse peeti laeval jumalateenistus, millega tänati Jumalat kogetu eest.
Järgnevalt kooriliikmete kirja pandud reisimuljeid.  
Dirigent jäi rahule
Suur tänu võimaluse eest osaleda sellel oivalisel kontserdireisil! Igal pool võeti meid väga lahkelt vastu, oldi huvitatud meie rahva käekäigust ja koori tegevusest. Sooviti meist rohkem teada ja tihendada omavahelisi sidemeid.
Väga hea ülevaate võõrustajatest andsid Rendsburgis, Braunschweigis ja Preetzis korraldatud linnaekskursioonid. Eriti suurt au osutas meile Rendsburgi bürgermeister, kes tutvustas linna ja raekoja ajalugu ning kõige krooniks kinkis koori naisperele sinipunakirjud linna logoga rätikud ja meestele lipsud.
Õhtul kandsime kirikus täispikkuses ette Jacob Obrechti «Missa», mille publik soojalt vastu võttis ja mis pakkus suurt rahuldust ka meile endile. Meie dirigent Riho Ridbeck oli samuti meiega esmakordselt tõeliselt rahul.
Väikelinnas Tostedtis koheldi meid erilise südamlikkusega. Kohe leidsime endale pered, kes meid majutasid ning koogi ja kohviga turgutasid. Õhtul esitasime kirikus eesti heliloojate teoseid kahasse osadega Obrechti «Missast». Kontserdile lisas värvingut meie tublide pillimängijate soleerimine. Publik oli vaimustunud, meid kutsuti kogudusemajja kohvikusse, kiideti esinemist ja sooviti meid tagasi kutsuda. Õhtu möödus taas hubases perekondlikku laadi vestluses.
Edasi sõitsime Walsrodesse, kus härra Jan-Jürgen Wasmuth koos abikaasaga meid vastu võttis. Teekond jätkus Braunschweigi, kus meile korraldati linnaekskursioon, mille tipphetkeks oli toomkiriku külastus, kuhu pugesime peitu äikesevihma eest.
Kontsert St. Martini kirikus võeti vastu eriti soojalt. Nõuti isegi lisalugu, kordasimegi ühte vaimuliku rahvaviisi seadet. Pered võtsid meid taas hästi vastu, jutuks oli ka kontserdireis Eestisse. Huvi eestlaste ja meie kultuuri vastu oli väga suur.
Viimases kontserdipaigas Preetzis tegime jalutuskäigu järveäärsesse loodusparki. Õhtul oli kohaliku kooriga ühisproov, mis lõppes koosviibimisega koguduse majas. Järgmisel hommikul tutvustas vanaaegsesse linnahärra kostüümi rõivastatud ja aeg-ajalt paremas käes kuldset kella tilistav giid meile linna. Tutvusime kloostrikiriku ja linnaturuga, kus saime mekkida värsket suitsusinki. Õhtusel kontserdil aga esitasime neli eesti heliloojate vaimulikku laulu koos kohaliku kooriga. See kontsert pani kogu meie turneele väärika ja südamliku punkti.
 Madis-René Lember
Kuulajaid küllaga
Kogu sõit oli suurepärane alates kooriproovidest laeval esimesel sõidupäeval kuni jumalateenistuseni tagasiteel Eestisse, kui akende taga loksusid Läänemere lained ja meie võisime tänutundes mõelda kordaläinud reisile.
Mind, kes ma esimest korda Saksamaad külastasin, üllatas vastuvõtjate avatus, tohutu südamlikkus ja külalislahkus. Olime igas paigas väga oodatud. Aitäh teile, Gerda, Werner, Haide ja Jürgen, Ulrike! Oli suur rõõm külastada koos kogu kooriga Jan-Jürgen Wasmuthi kodu.
Oli hea tajuda suurt huvi eesti koorimuusika vastu, kuulajate vähesuse üle küll kurta ei saanud. Viimane kontsert Preetzi Linnakirikus oli unustamatu.
Kontserdi lõpp oli kui suur palve (Mart Siimeri «Issand, kuule mu palvet», Ester Mägi «Dona nobis pacem»), kus lauljad ja kuulajad hingasid ühes rütmis, sügav vaikus ja kaasaelamine oli pauside ajal lausa füüsiliselt tuntav. Kui laulsime koos kohaliku kooriga Peep Sarapiku «Õhturahu», oli vist enamikul meist raske pisaraid tagasi hoida, need hetked olid väga ülevad, võimsalt jäi kõlama laulu ilus sõnum – Sanctus Dominus Deus Sebaoth.
Mai Mänd
Juttu jätkus kauaks
Olin KOSKiga Saksamaal juba teist korda ning osaleksin kindlasti ka järgmisel reisil, sest nii vahvas reisiseltskonnas olla ja meeldivaid vastuvõtjaid kohata on tõeliselt positiivne elamus. Kuigi olen palju reisinud, jääb just see reis meelde positiivsete ja kõrge vaimsusega inimeste poolest.
Oli meeldiv olla igal pool oodatud. Samuti oli tore, et vastuvõtjad näitasid üles suurt huvi meie kodumaa, elu ning kultuuri vastu. Püüdsin ka ise endasse ammutada kõike uut, mida sakslastest võõrustajatega suhtlemine pakkus. Majutatud reisi vältel nelja erinevasse perekonda, sain päris hea ettekujutuse kohalike igapäevaelust, kultuurist ja tõekspidamistest.
Eriti tahan esile tuua perekonna, kes mind Tostedtis vastu võttis. Pereema oli rahvuselt iirlane ja pereisa teenis leiba inglise keele õpetajana kohalikus koolis. Selles kodus räägiti võrdselt hästi nii saksa kui ka inglise keelt, lisaks räägiti suhteliselt hästi prantsuse keelt.
Palju reisinud pere huvi erinevate kultuuride ja rahvaste vastu ning orienteerumine mitmes keeleruumis olid võimaldanud paremini ja vahetumalt osa saada maailmas toimuvast. Võõrustajad olid korra Eestiski käinud ning kohtumiseks valmistudes Internetist materjale otsinud, seetõttu oli nende ettekujutus Eestist väga hea.
Ei olnudki vaja rääkida, kus Eesti asub, vaid jutt läks kohe majanduse hetkeolukorrale, päevapoliitilistele teemadele ning Eesti ajaloo, kultuuri ja muusika peenematele nüanssidele. Pereisa tundis eriti suurt huvi ajaloo ja poliitika, pereema muusika ja kunsti vastu, perepoeg aga oli spordihuviline, temaga tuli juttu ka näiteks Eesti jalgpallikoondisest ja selle võtmemängijatest.
Meie õhtune vestlus kujunes nii huvitavaks, et perepoeg, kes jõudis koju päris hilja õhtul ning pidi kohe magama minema, unustas ennast mitmeks tunniks juttu ajama. Nii lõpetasime meie ainsa õhtu selles peres alles kella kahe paiku öösel, ja mitte seetõttu, et jututeemad otsa lõppesid… Arvatavasti jätkame juba Eestis, sest pererahva soov on osa saada meie suurest laulupeost ning kindlasti soovin nendega uuesti kohtuda.
Siim Kaljuma
Oodatu õnnestus
Ootasin reisi väga-väga ja sellepärast veel kord suur tänu korraldajatele, eelkõige Aivile ja dirigentidele! Kui midagi väga ootad ja see õnnestub, on eriliselt hea. Tallinna Jaani kirikust eestpalvega teele saadetud KOSKi koori pere tundis kogu reisi vältel inglite kaitset. Igal pool kohtasime lahkeid võõrustajaid ja meie kontserdid leidsid väga sooja vastuvõtu.
Nautisin meie dirigentide Heli Jürgensoni ja Riho Ridbecki tööd kooriga ja instrumentalistide esitust. Viimane kontsert Preetzis koos sealse kooriga tõi paljudele meie lauljatele pisara silmanurka, kui koos laulsime Peep Sarapiku laulu «Õhturahu», kus on väga kaunid sõnad: «Issand, võta meid hoida, valgus valgusest oled Sa, Sinu arm ei kustu iial Jumala heldusel.»
Nalja sai ka ja laevakajutites oli lõbus, aga sellest ma ei kirjuta.
Ülle Reinsoo

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)