Esileht » Uudis » Esileht »

Lauldes palvega Jumala poole

02.06.2004 | | Rubriik: Esileht, Uudised

Narva Aleksandri kiriku 120. aastapäeva juubelipidustusi peeti 29. ja 30. mail.
Laupäeval peetud konverentsil kõnelesid Jevgeni Kaljundi ja Villu Jürjo kiriku ja sellega seonduva ajaloost. Kontsert-jumalateenistusel esitas üle-eestiline projektkoor Tuuliki Jürjo juhatusel Urmas Sisaski «Eesti missa». Esimese nelipüha jumalateenistusel teenis kaasa ansambel Triskele.
Laupäevasel jumalateenistusel teenisid praost Avo Kiir, Tartu abipraost Peeter Paenurm, õpetajad Villu Jürjo ja Peeter Kaldur ning Ingeri kiriku esindajad eesotsas Vladimir Batuhtiniga Puskinist.
Võimas esitus
Teenistuse käigus taaspühitseti 40 aastat varjul olnud kirikukell, talitusel kõne pidanud Peeter Kaldur loodab, et see annab tunnistust kiriku osast meie kõigi jaoks ning et kirik ise leiab väärikat kasutust.
Villu Jürjo tõdes jutluses, et inimene, kes on olnud vabaduseta, teab, mis on vabadus; kes olnud armastuseta, teab, mis on armastus; ja rahvas, kes on olnud pühakojata, teab, mida tähendab Jumala tempel. «Me veename ennast, et ilma saab ka, et ilma saab paremini, aga kusagil on nälg… kivid kisendavad… Praegu on aeg üles ehitada ja see ehitamine algab meie seest. Kogudusena tuleb ühte kasvada.»
Urmas Sisaski missa, mille esmaesitus kõlas Tallinna Kaarli koguduse koorilt 1994. aastal Poolas, tuli sedakorda esitusele Tuuliki Jürjo eestvõttel kokku kutsutud ligi paarisajaliikmeliselt projektikoorilt. Autor ise lõi kaasa samaanitrummil. Teenistus lõppenud, liikus ta ringi ülevate tunnetega, helilooja meelest oli tegu meeldiva ja heatasemelise esitusega. Lisaks narvakatele laulsid projektkooris Harju-Jaani, Juuru, Kadrina, Käru, Puhja, Rakvere, Tartu Maarja, Tartu Peetri, Jõhvi ja Türi koguduse lauljad ning segakoor Ugandi ja Res Publica kammerkoor.
Muusikaliselt teenisid kaasa veel Kadrina pasunakoor Ago Tindi juhatusel ning orelil Gulnara Barambajeva.
Pidulikult anti üle aukirjad ja teeneteristid. Esimene teeneterist anti Ülo Korjusele, kes on olnud koguduse juhatuses tegev 1956. aastast. Korjus peab taolist tähelepanu väärikaks ja nimetab, et selle suve põhitöö koguduse jaoks on saada kirik katuse alla. Teeneteristi pälvisid veel Avo Kiir, Vladimir Batuhtin, Peeter Kaldur (teenis Narva kogudust hooldajaõpetajana 1990. a, mil linn tagastas kiriku kogudusele), Aleksei Kolpakov (kirikukella ülesseadja ja eestpalveristi annetaja) ja Tuuliki Jürjo.
Ajalooline pilguheit
120 aastat varem pühitsesid suure, 5000 inimest mahutama pidanud ja Kreenholmi tööliste jaoks ehitatud pühakoja tollased kindralsuperintendendid Laland ja Schultz. Kirik, mille projekti on teinud Otto Pius von Hippius, valmis omaaegse manufaktuuri omaniku Ludwig von Knoopi eestvõttel ja rahastamisel.
Narva Aleksandri Suurkirik (väljendi autoriks president Lennart Meri), mis on oma nime saanud terroristi käe läbi hukkunud tsaar Aleksander II järgi, on läbi elanud tormilisi aegu. Koguduse algusaegadel on siin tegutsenud kool, käivitus hoogne lastetöö, asutati lastekodu ning loodi hästi funktsioneeriv hoolekandetöö võrk.
Hoone ise sai kannatada 1944. aastal, mil märtsipommitamise käigus hävis tornikiiver ja juulis lasti õhku kellatorn. Siiski õnnestus pühakoda sedavõrd taastada, et 1959. aastal peeti seal vanglast vabanenud õpetaja Elmar Kulli juhtimisel kiriku 75. aastapäeva. Laastava hoobi ehitisele andsid viljastavad nõukogude aastad, mil kirikus asus kaubastu (alkoholi)ladu.
2. septembril 1962. aastal sunniti kogudus kirikust loobuma ning kolima Zinovjevi malmitöökoja barakki, mis praegu tuntud väikese kirikuna. Õpetaja Kulli aegadest on pühakoda olnud erilise tähtsusega kogu Ingerimaa jaoks, siin on leeritatud ja tööle õnnistatud mitu tuntud vaimulikku. Praegu peetakse Narva Aleksandri kirikus teenistusi neljas keeles: eesti, vene, läti ja soome keeles.
Õpetaja Jürjo sõnul on näiteks laulatuste puhul tavapraktika see, et talitust peetakse kolmes keeles: eesti keeles loetakse ette akti tekst, pruut on tavapäraselt kohalik venelanna ja peigmehe emakeeleks mõni muu keel. Linnas, kus eestlasi arvatavalt umbkaudu 4,2% rahvastikust, on luterlikul kirikul oluline roll riiklike pühade ja pidulike ettevõtmiste korraldamisel.
Suvel jääb Narva Aleksandri Suurkirik avatuks kolmeks kuuks, sealse valve ja tutvustuse eest kannavad hoolt kohalikud gümnaasiuminoored.
Mari Paenurm

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)