Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Laul on teenistuse tähtis osa

28.01.2015 | | Rubriik: Kirikuelu

Vabadussõjas langenute mälestusmärk Tartu Pauluse kalmistul, selle ees on langenute hauad. 80 aastat tagasi peeti kalmistul traditsiooniline mälestusaktus. Rita Puidet

Saabunud oli 1935. aasta. Jaanuaris tähistas 75. sünnipäeva Aleksander Läte, kirikumuusikast ja sellega seonduvast räägiti erakordselt palju usuteadlaste konverentsil.

Jõulude lõpp ehk kolmekuningapäev 6. jaanuaril tõi meie kirikumuusika publiku ette Saint-Saënsi «Jõuluoratooriumi». Solistid olid Helmi Betlem, Niina Romanova, Olga Vääter, Aleksander Tamm ja Voldemar Weigart (Vootele Veikat), orelipartii esitas Johannes Jürgenson (Juhan Jürme).
Kaasa tegid Tallinna Koolinoorsoo Ühingu segakoor ja Estonia keelpilliorkester. Juhatas Verner Nerep. Sellel kontsert-jumalateenistusel esines ka tšellokvartett.
12. ja 13. jaanuar olid Aleksander Lätte päralt, kellel sai täis 75 eluaastat. Oma nooruspäevil oli ta usinalt tegutsenud kirikumuusika alal, olles aastatel 1883–1895 ja 1897–1900 köster-kooliõpetaja Nõos. Läte oli esinenud orelisolistina kirikutes. Eesti esimese sümfooniaorkestri asutajana oli ta korraldanud oratooriumide ettekandeid (Haydni «Loomine» 1903, Händeli «Juudas Makabeus» 1905, Beckeri «Armust õnnis» 1907).
Vaimulikku teemat võib leida ka tema loomingus. Vanemuises oli rahvarohke kontsertaktus, kus iluhelide sekka lasti kosta ka palju südamlikke õnnitlusi. Peokõne pidas prof Juhan Aavik, tervituskõne Jaan Tõnisson ja ettekandel oli muu hulgas ka «Au kuningas». Juubilar sai Tartu ülikooli audoktoriks ja Tallinna konservatooriumi auliikmeks. Õnnitlejate hulgas oli ka piiskop Rahamägi.
14. jaanuaril oli piiskop Rahamäel täita veel üks tähtis ülesanne: avada raadio hommikupalvused. Selle alustuseks laulis Tallinna konservatooriumi segakoor Collegium Musicum «Sul, Sul, Jehoova, tahan laulda». Harmooniumil saatis prof August Topman. Palve aluseks oli piiskop valinud sõnad «Ma tahan Jehoovale laulda, et ta mul head teeb». Hommikupalve lõppes lauluga «Õnnista ja hoia».

Usuteadlased pidasid konverentsi
22.–24. jaanuarini kestis Tartus usuteadlaste 218 osavõtjaga konverents. Selle avas piiskop Rahamägi lauluga «Ma tean, mis mina usun». Räägiti kiriku ülesannetest, kirikuõpetaja ja poliitika vahekorrast, kiriku struktuurist, leeriõpetusest jm.
Elavat kaasamõtlemist leidis teema «Meie ja teised kirikud ja usulahud», kus prof Rahamägi rääkis apostlikust õigeusust ja katoliku usust, õpetaja Haamer metodistidest, õpetaja Soosaar baptistidest jne. Vaatluse all olid ka taarausulised, kellest tegi ettekande õpetaja Sommer.
Kuna nõudmine väärtusliku ja ilusa järele oli kasvanud, oli erakordselt palju juttu muusikast ja sellega seonduvast. Rudolf Jõks heitis ette, et kirikulaul on sööti jäänud, samas on laulul tähtis osa jumalateenistuses, mistõttu kirikuõpetajad peaksid sellele rohkem tähelepanu pöörama. Ei maksa arvata, et kogudusele võib laulda «kuidagiviisi». Noored, kes hakkavad usuteadust õppima, peaksid tõsiselt kaaluma, kas nende hääl vastab selle kutse nõuetele.
Enn Võrk rääkis meie algupärasest kirikumuusikast ja laululehtede koostamisest. Ta leidis, et vahet tuleb teha vaimulikul ja kirikumuusikal, millest esimene on subjektiivsem ja suunatud üksikisikule, kirikumuusika aga arvestab rohkem üldsust.
Vaja on omaenda rahvuslikke koraale, sest laenatutes sõna ja muusika sageli ei haaku. Ei ole õige võtta mujalt viis ja panna sellele eestikeelne tekst juurde, ka on need viisid liiga laia ulatusega ja kõrged. Laululehtede koostamisel tuleks aga teha vahet hommiku-, õhtu- ja armulauaga jumalateenistuse vahel. Pealaul, jutlus ja palvelaul aga peavad moodustama terviku.
Aino Suits käsitles kõnetehnika küsimusi. Hästi mõjub liturgiline laulkõne, nii nagu seda kasutab katoliku ja ka mõni protestantlik kirik, kuid meil on nüüdseks ka jutlus omandanud veniva kõnemeloodia, mis on sobimatu.
Vaimulikust laulust ja lauluraamatust kõnelesid veel õpetajad L. Raudkepp ja A. Eilart.
Otsustati, et Tartu ülikooli usuteaduskonnas peab olema võimalus end kirikumuusika alal harida nii vaimuliku muusika stiilis kui ka hääleseades, enne kutseeksamit peab aga õpetajakandidaat läbima praktikumi liturgilise laulu, hääleseade, diktsiooni ja jutlustamisoskuse alal. Kord aastas peaks korraldatama kirikumuusika kursusi õpetajatele. Toetust leidis Enn Võrgu ettepanek, et Kirikumuusika Sekretariaat peaks juhtima kõike, mis puudutab kirikumuusikat.
9. ja 10. jaanuaril toimus Tallinna Kaarlis ligi saja osavõtjaga Tallinna praostkonna lastetöötegijate konverents. Valitses asjalik töömeeleolu. Konverentsist osavõtjate peal andis näidistunni praost Grünberg. Kõlasid laulud laste lauluraamatust.

Veerandsada aastat ametis   
27. jaanuaril tähistas oma 25. ametiaastapäeva Tallinna Kaar­lis köster Gustav Kasemets. Sündinud oli ta 28. augustil 1866 Rapla kihelkonnas. Köstri ametiks valmistas ta end ette koduse õppimisega. Ta oli saavutanud kodukooliõpetaja kutse ja lõpetanud Tallinnas misjonikooli. Paldiskis oli ta olnud köster-organist ja koolide usuõpetaja aastatel 1887–1910. Sealt alates oli ta töötanud Tallinna Kaarlis.
Samal päeval tähistas 25 aasta täitumist ametis ka Jüri köster Hans Mets. Sündinud oli ta 17. augustil 1882 Viljandimaal Loopres. 18aastasena oli ta alustanud tööd koolis. Õppis seejärel Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Grivingi muusikakoolis, kus lõpetas köstrite kursuse. 1910. aastast oli ta teeninud Jüri kogudust köstri-organistina.
1. jaanuaril lahkus teenistusest emerituuri Rõngu köster Heinrich Bergmann. Sündinud oli ta 18. juunil 1868. Töötanud esialgu kooliõpetajana, oli ta 1896 valitud Karula köstriks, 1903 aga sama ameti peale Rõngus. Kahjuks oli tal vähe elada jäänud. Juba 8. veebruaril lahkus ta oma Jumala juurde.

Meenutati vabadussõjas langenuid
3. jaanuaril korraldas Tartu Naiskodukaitse koos kohalike naisorganisatsioonidega Pauluse ja Aleksandri kalmistul traditsioonilise mälestusaktuse vabadussõjas langenute haudadel, kuhu oli maetud ligi 300 langenut. Kalmistud pakkusid kaunist vaatepilti: hauad olid palistatud tulekettide ja kuusevanikutega, kvartalit piirasid tõrvikutega kaitsemalevlased. Ümbrus kumas tuledest, helisesid kirikukellad.
Tuhanded kokkutulnud, nende hulgas Tartu linnapea kindralmajor Aleksander Tõnisson ja kõrged sõjaväelased, laulsid kaitsemaleva orkestri saatel koraale. Vaimuliku talituse pidasid õpetaja Wöhrmann ja preester Kokla.
14. jaanuaril oli Tartu Jaani kirikus linna vabastamise aastapäeva puhul kirikukooride kontsert. Esinesid peaaegu kõik Tartu kirikukoorid, kes pakkusid eesti-, vene- ja saksakeelseid vaimulikke laule, ilmutades sealjuures «õige ebaühtlast koorilaulu kunstilist taset», mida aga selliste «paraadesinemiste» puhul peeti loomulikuks.
20. jaanuaril oli Tartu ülikooli kirikus muusikaõhtu, esinejaiks Helmi Oert-Sallun (sopran) ja Helene Lambert (orel). Eduard Oja, kes sellel kontserdil käis, eriti rahule ei jäänud. Lauljataril oli looduslikult meeldiv hääl, segas aga liigne tremolo ja sellest tingitud detoneerimine. Ka polnud küllalt väljakujunenud tema lähenemine klassikalisele muusikale, mistõttu kannatasid Händeli ja Haydni aariad.
Parim tema esituses oli Martini «Taaveti laul 86». Keskpärase mulje jättis ka Helene Lambert. Bachi a-moll kontsert ja Guilmanti c-moll sonaat olid ebaühtlased, kannatades kohati liigse temperamendi all, kuid oli ka peenemaitselist registreerimist ja selget kontseptsiooni. Publikut oli sellel kontserdil väga vähe, milles võis süüdi olla ka vähene reklaam.

Oma Jumala juurde …
8. jaanuaril lahkus oma Jumala juurde kauaaegne Saare-Lääle praost Paul Wilhelm Ernst Plath. Sündinud oli ta 10. mail 1865, vaimulikku ametisse ordineeritud 10. juunil 1890. 1921 oli ta jäänud pensionile.
Kirikuõpetajate peres oli rohkemgi kaotusi. 28. jaanuaril suri ootamatult Suure-Jaani pastor Georg Alfred Rosenberg. Sündinud 20. oktoobril 1870 Taagepera köstri perekonnas, oli ta lõpetanud Tartu ülikooli usuteaduskonna. Prooviaasta tegi Peterburi Jaanis dr J. Hurda juures. Suure-Jaanis oli töötanud alates 1899. aastast.
Tema matusetalitusel 4. veebruaril teenisid professorid Rahamägi ja Tennmann. Muusika eest hoolitsesid tuletõrje orkester ja koguduse koor. Lõpuks laulsid Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlased järelhüüdena oma lahkunud kaasvõitlejale.
21. jaanuaril suri Tallinna Jaani kiriku köster Johannes Friedemann. Kadunu oli sündinud 7. aprillil 1876. Õppis ta kooliõpetajaks ja sellena ta 1895. aastal ka oma töömeheteed Risti vallakoolis alustas. Kooliõpetajana omandatud muusikalist haridust kasutas Friedemann kirikuski, kui 1910 sai temast Pärnu-Jakobi köster ja kihelkonnakooli õpetaja. Tallinna Jaanis töötas ta detsembrist 1915 kuni surmani. Teeneka kirikumuusiku matusel laulis Tallinna Jaani ühendatud noorte- ja oratooriumikoor.
Mati Märtin

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)