Esileht » Uudis » Uudised »

Läti luterlik kirik moodustas kolm piiskopkonda

03.11.2006 | | Rubriik: Uudised

Läti Evangeelse Luterliku Kiriku 22. sinodil oktoobrikuises Riias võeti vastu otsus moodustada kolm piiskopkonda. Keskused asuksid pealinnas, Liepajas ja Daugavpilsis.

Haldusterritoriaalselt kuuluksid Riia piiskopkonna alla Riia ja Vidzeme ala, Liepaja piiskopkonda Kuramaa ja Zemgale ning Daugavpilsi piiskopkonda Latgale ja Selija piirkond.

Ammune idee, tänased võimalused

Läti peapiiskop Janis Vanags ütles Eesti Kirikule, et piiskopkondade idees pole midagi uut. «Mõte ise on pärit aastast 1936, kuid tol korral seda läbi viia ei õnnestunud. Seekordne otsus, mis hakkas küpsema juba 1994. aastal, on kahtlemata tulenenud praktilisest vajadusest, ühe piiskopkonnana edasi eksisteerida pole arukas, praostid on pidevalt ülekoormatud ning halduskorralduslike küsimustega hõivatud nii, et koguduste ja nende liikmete jaoks kipub aega nappima.»

Veel nimetas peapiiskop, et tehtud otsus aitab kaasa koguduste konkreetsete probleemide lahendamisele, nende vaimulikule teenimisele. Et kogu maal on 300 luterlikku kogudust, siis kuluks peapiiskopi külastusteks praeguste võimaluste juures kokku 7 aastat, mis pole normaalne. Samuti lisas Vanags, et kirikule on tervikuna väga hea, kui sel tasemel juhtimisest võtab osa mitu inimest ning ta loodab, et Läti luterlik kirik saab esindatud ka seal, kuhu seni peapiiskop ajanappuse tõttu lihtsalt ei ole jõudnud.

Uued piiskopkonnad, uued praostkonnad

Kuna senine Läti kirikuseadustik ei ütle midagi piiskoppide valimise kohta, siis võeti nüüdsel kokkusaamisel vastu ka piiskoppide valimise kord. Kaks piiskoppi – Liepaja ja Daugavpilsi oma – valib 12liikmeline kogu järgmisel sinodil. Riia piiskopkonda jääb juhtima kiriku praegune peapiiskop Janis Vanags.

Samas moodustati kolm uut praostkonda: Riia piiskopkonda Ikskile ja Jurmala ning Daugavpilsi piiskopkonda Balvi praostkond. Seegi otsus sündis soovist jagada territoorium niisugusesse suurusse, et see tagaks kiriku ja struktuuriüksuse haldussuutlikkuse.

Läti kiriku uued piiskopid valitakse järgmisel sinodil 5.– 6. juunil 2007. aastal.

Halduspoliitilised otsused EELKs

EELK peapiiskop Andres Põder ütles kommentaariks lõunanaabrite otsusele, et taolise sammu ettevõtmine on otstarbekuse küsimus. «Kuna selline halduspoliitiline otsus toob kaasa keerukad protsessid, on selle tulemust raske ette näha. Meil tegeleb taoliste arengute küsimusega halduskomisjon,» tõdes Põder.

Peapiiskopi sõnul praeguseks mingisuguseid kindlaid seisukohti piiskopkondade moodustamiseks Eestis kujunenud pole. Ent ta on seisukohal, et Läti kogemusest on abi.

Aasta tagasi kirikukogul moodustatud halduskomisjon koosseisus Vallo Ehasalu, Peeter Kaldur, Urmas Nagel, Urmas Petti ja Urmas Viilma esitab vahearuande EELK halduskorralduse optimeerimiseks kirikukogu sügisistungjärguks novembri lõpus.

Mari Paenurm

See ongi võit, mis on võitnud ära maailma – meie usk. (1Jh 5:4c)