Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Läti kirikul kaks uut piiskoppi

/ Autor: / Rubriik: Uudis, Uudised / Number:  /

Image

Piiskopid liturgia lõpus: Einars Alpe (vasakult), peapiiskop Janis Vanags ja Pavils Brkvers. Foto: Hannes Heinsar

Laupäeval pühitses Jânis Vanags Riia toomkirikus Läti Evangeelsele Luterlikule Kirikule kaks piiskoppi: Einârs Alpe (43) ja Pâvils Brûversi (58). Ametissepühitsemise jumalateenistus toimus Riia toomkirikus, kus kaasa teenisid EELK peapiiskop Andres Põder ja luterlike kirikute piiskopid Ameerika Ühendriikidest, Soomest, Leedust, Somaaliast jm. Pea kahetunnine liturgia kanti järgmisel päeval televisioonis lühendatud kujul üle. Liturgia käigus, kui loeti litaaniat, heitsid pühitsetavad ennast alanduse ja eneseandmise märgiks altari ette pikali maha. Toimus käte pealepanemine. Piiskoppe salviti kriisamiga (Püha Vaimu märgina), neile anti üle sau ja pühakiri.

Kiriku edukuse alus

Kui Eestis peaks otsustatama luua piiskopkonnad, on peapiiskop Jânis Vanagsi soovitus hoida piiskoppide vahel üksmeelt. Oma jutluses rõhutas peapiiskop kiriku rolli, mida ei saa talle väljastpoolt peale panna – olla heategevusasutus, kultuuriasutus või täita muud sotsiaalset, poliitilist funktsiooni. Kirik on edukas vaid siis, kui ta kannab edasi evangeeliumi sõnumit.
Piiskop Einârs Alpe, kes hakkab teenima Daugavpilsi piiskopkonda, ütles, et tema tundis aastaid, kuidas Jumal teda millekski ette valmistas. Aastast 1990 teenis ta pastorina Läti erinevaid kogudusi, olles viimased aastad ka praosti ametis.
Piiskop Pâvils Brûvers hakkab teenima Liepâja piiskopkonda 1. detsembrist. Ta on õppinud peale teoloogia meditsiini ja ärijuhtimist. Töötanud ajakirjanikuna ja Välis-Läti Luterliku Kiriku pastorina. Viimastel aastatel oli ta peapiiskopi assistent.
Arvatavasti juba järgmisel sinodil kolme aasta pärast võib kerkida üles küsimus ka kolmanda piiskopi valimisest ja pühitsemisest, kes asuks tööle Riia peapiiskopkonnas peapiiskop Jânis Vanagsi abilisena. Abipiiskopi ülesandeks saaks siis Riia peapiiskopkonna otsesem piiskoplik teenimine.

Olla toetajaks

Piiskopid Alpe ja Brûvers valiti juunis toimunud sinodil, kus sobiv kandidaat, kes oleks ametiga nõus, leiti alles mitmendas voorus. Pühitsetud piiskoppidest saavad äsja loodud piiskopkondade ülemkarjased.
Piiskop Brûvers ütles Eesti Kirikule, et Lätis on tarvis enam tegelda oikumeeniaga. «Meil on suurepärased praktilised suhted, aga peame sügavamalt teoloogilisi küsimusi arutama. Meil on teenistusi ka vene keeles, et tuua hea sõnum nendelegi, kes läti keelt ei oska.
Teine oluline küsimus on teoloogiline haridus. Viimastel aastatel on huvi selle vastu vähenenud. Tänu Jumalale, sellel aastal on meie akadeemias 12 uut õpilast. Kavatseme hakata maksma stipendiumi, et õpilased saaksid osaleda päevases, täisajaga õppes.»
Kuni eelmise aasta sügiseni oli Läti kirikus üks piiskopkond, kus nii pastorite karjase, kiriku ühtsuse hoidja kui riigiga suhtleja roll oli ühe peapiiskopi käes, kes samas kandis ka administratiivseid kohustusi ja esindas kirikut nii oikumeenilisel kui rahvusvahelisel tasandil. Olukord, kus piiskop võis kogudust külastada halvimal juhul kord aastas mõne püha puhul, jätab tahaplaanile piiskopi ühe olulise ülesande olla toetajaks pastorite ja koguduste vaimulikus arengus.

Hannes Heinsar
Fotoülevaade piiskoppide pühitsemisest: http://www.credo.pri.ee/pic/v/isiklikku/2007/oktoober/Riga/