Esileht » Uudis » Esileht »

Läti kirikul kaks uut piiskoppi

17.10.2007 | | Rubriik: Esileht, Uudised
Image

Piiskopid liturgia lõpus: Einars Alpe (vasakult), peapiiskop Janis Vanags ja Pavils Brkvers. Foto: Hannes Heinsar

Laupäeval pühitses Jânis Vanags Riia toomkirikus Läti Evangeelsele Luterlikule Kirikule kaks piiskoppi: Einârs Alpe (43) ja Pâvils Brûversi (58). Ametissepühitsemise jumalateenistus toimus Riia toomkirikus, kus kaasa teenisid EELK peapiiskop Andres Põder ja luterlike kirikute piiskopid Ameerika Ühendriikidest, Soomest, Leedust, Somaaliast jm. Pea kahetunnine liturgia kanti järgmisel päeval televisioonis lühendatud kujul üle. Liturgia käigus, kui loeti litaaniat, heitsid pühitsetavad ennast alanduse ja eneseandmise märgiks altari ette pikali maha. Toimus käte pealepanemine. Piiskoppe salviti kriisamiga (Püha Vaimu märgina), neile anti üle sau ja pühakiri.

Kiriku edukuse alus

Kui Eestis peaks otsustatama luua piiskopkonnad, on peapiiskop Jânis Vanagsi soovitus hoida piiskoppide vahel üksmeelt. Oma jutluses rõhutas peapiiskop kiriku rolli, mida ei saa talle väljastpoolt peale panna – olla heategevusasutus, kultuuriasutus või täita muud sotsiaalset, poliitilist funktsiooni. Kirik on edukas vaid siis, kui ta kannab edasi evangeeliumi sõnumit.
Piiskop Einârs Alpe, kes hakkab teenima Daugavpilsi piiskopkonda, ütles, et tema tundis aastaid, kuidas Jumal teda millekski ette valmistas. Aastast 1990 teenis ta pastorina Läti erinevaid kogudusi, olles viimased aastad ka praosti ametis.
Piiskop Pâvils Brûvers hakkab teenima Liepâja piiskopkonda 1. detsembrist. Ta on õppinud peale teoloogia meditsiini ja ärijuhtimist. Töötanud ajakirjanikuna ja Välis-Läti Luterliku Kiriku pastorina. Viimastel aastatel oli ta peapiiskopi assistent.
Arvatavasti juba järgmisel sinodil kolme aasta pärast võib kerkida üles küsimus ka kolmanda piiskopi valimisest ja pühitsemisest, kes asuks tööle Riia peapiiskopkonnas peapiiskop Jânis Vanagsi abilisena. Abipiiskopi ülesandeks saaks siis Riia peapiiskopkonna otsesem piiskoplik teenimine.

Olla toetajaks

Piiskopid Alpe ja Brûvers valiti juunis toimunud sinodil, kus sobiv kandidaat, kes oleks ametiga nõus, leiti alles mitmendas voorus. Pühitsetud piiskoppidest saavad äsja loodud piiskopkondade ülemkarjased.
Piiskop Brûvers ütles Eesti Kirikule, et Lätis on tarvis enam tegelda oikumeeniaga. «Meil on suurepärased praktilised suhted, aga peame sügavamalt teoloogilisi küsimusi arutama. Meil on teenistusi ka vene keeles, et tuua hea sõnum nendelegi, kes läti keelt ei oska.
Teine oluline küsimus on teoloogiline haridus. Viimastel aastatel on huvi selle vastu vähenenud. Tänu Jumalale, sellel aastal on meie akadeemias 12 uut õpilast. Kavatseme hakata maksma stipendiumi, et õpilased saaksid osaleda päevases, täisajaga õppes.»
Kuni eelmise aasta sügiseni oli Läti kirikus üks piiskopkond, kus nii pastorite karjase, kiriku ühtsuse hoidja kui riigiga suhtleja roll oli ühe peapiiskopi käes, kes samas kandis ka administratiivseid kohustusi ja esindas kirikut nii oikumeenilisel kui rahvusvahelisel tasandil. Olukord, kus piiskop võis kogudust külastada halvimal juhul kord aastas mõne püha puhul, jätab tahaplaanile piiskopi ühe olulise ülesande olla toetajaks pastorite ja koguduste vaimulikus arengus.

Hannes Heinsar
Fotoülevaade piiskoppide pühitsemisest: http://www.credo.pri.ee/pic/v/isiklikku/2007/oktoober/Riga/

14 Kommentaari artiklile “Läti kirikul kaks uut piiskoppi”

  1. Külaline ütleb:

    kogudusi 160 millegagi, siis lätis on peaaegu 300, seal on 4 piiskoppi mitte nii hirmus palju.

  2. Külaline ütleb:

    Pole midagi. See tähendab piiskopi kui kõrgvaimuliku astme allalaskmist. Varsti võib igale piiskopole vennalikult õlale patsutada …
    Ma ei saa aru, mis järelevaatajat-toetajat, kes külastab kogudust mitu korda aastas, vajavad täiskasvanud vaimulikud. Pole ka aru saanud, kuidas piiskoppide olemasolu kiriku juhtimist parandaks. Pigem suurendab see kulusid – või madaldab piiskopiameti praeguse praostiga sarnaseks.

  3. Külaline ütleb:

    kuhu küll lätlased oskavad kirikuid ehitada?!

  4. Külaline ütleb:

    kui bensiin läheb veel kallimaks, siis on hea kui piiskop saab hobusega käia kogudusi visiteerimas.

  5. Külaline ütleb:

    Kommentaar kustutatud.

  6. Külaline ütleb:

    Läti luteri kiriku koduleheküljel ütlevad nad et neil on ca. pool miljonit luterlast?! Mis arv see on, kas see pärineb rahvaloendusest? Ja kui palju oli Eestis rahvaloenduse järgi luterlasi?

  7. Külaline ütleb:

    \”Olukord, kus piiskop võis kogudust külastada HALVIMAL JUHUL KORD AASTAS mõne püha puhul, jätab tahaplaanile piiskopi ühe olulise ülesande olla toetajaks pastorite ja koguduste vaimulikus arengus.\”

    Oh jahh… Kui tihti meie piiskopid kogudustesse satuvad? :(

  8. Külaline ütleb:

    Tõeliselt rõõmus sündmus. meil on lätlastelt palju õppida, kuidas kirik olla ja kirikuks jääda. Õnnistust Teole auväärsed uued piiskopid.

  9. Külaline ütleb:

    et mis siis saab, mis siis saab kui krüptod võimule saavad. Vaadake Lätimaad, kiriku image on rahva seas au sees – üldse mitte nii nagu Eestis.

  10. Külaline ütleb:

    Kirik on kirik ja tõepoolest on suurem osa kirikuskäijatest kiriku usku. Kirikut veel Eestis on. Aga kui palju on Jumalt, Jeesust?

  11. Külaline ütleb:

    Margot, usu, Jumal on suurem kui kirik …

    aga usu Jumalat ka selles, et Ta on loonud kiriku kiriku just selleks, et inimesed leiaksid Tema – ja kui see on tee, mille Jumal on meile näidanud, peame just seda teed käima, mitte omi teid otsima, Aadama ja Eeva kombel paradiisiaias …

    see, kes sosistab inimese kõrva, et kirik ei ole õige tee Jumala juurde, on seesama, kes tookord Eevale kõrva sisse sosistas …

  12. Külaline ütleb:

    Deum te deo, lumen de lumine, Deum verum de Deo vero.
    Teod on teod, lumi on lumine, teod mäeveerul, mäeveerul teol.

  13. Külaline ütleb:

    Kiriku usku inimese usk Jumalasse on erinev selisest usust, mida Jeesus meile jättis, Tema jättis kindla toetumise Jumalale igas olukorras. Päris kindlalt võin väita, et Eesti Vabariigi loomise aastatel oli kirikul rahva hulgas tugi ja kirikuskäijate arv suur, samuti usuõpetus koolides olemas. Ometi oli just see põlvkond seda meelt, et ega Jumal meid venelaste käest poleks päästnud. See pole minu väljamõeldis, just nii väitis igal pühapäeval kirikus käiv tõsiusklik inimene. See on näide kiriku usust ja usust taeva ja maa loonud Jumalasse.See oli ka põhjus, miks ei võetud prohveti hoiatust tõsiselt, ta visati välja kõigepealt kirikutest. Ometi on täide läinud iga ta sõna, viimane osa ootab oma täideminekut. Palvetage selle eest, et Jumala oma vihas pöörduks ja meelt muudaks! Maa on roojastatud hoorusega. See mis toimub San Diego maakonnas, pole juhus.

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda. (1Jh 4:21)