Lastest, noortest ja kirikust

16.08.2006 | | Rubriik: Määratlemata
Mööda spiraaltreppi taeva poole: Mari-Ann Oviir (trepi all), Illimar Toomet, Urmas Viilma, Varju Kunz, Lia Kaljuste, Titta Hämäläinen, Kerstin Kask, Siiri Mikk, Hedi Vilumaa, Katrin Lille, Einike Pilli ja Jaan Tammsalu.

Mööda spiraaltreppi taeva poole: Mari-Ann Oviir (trepi all), Illimar Toomet, Urmas Viilma, Varju Kunz, Lia Kaljuste, Titta Hämäläinen, Kerstin Kask, Siiri Mikk, Hedi Vilumaa, Katrin Lille, Einike Pilli ja Jaan Tammsalu.

10.–12. augustini toimus Lääne-Virumaal Mõdrikul Laste- ja Noorsootöö Ühenduse (LNÜ) XIV suveseminar, kus keskenduti lasteteemadele: lastejumalateenistusele, lapsele armulaual, laste spiritualiteedile, kristlase kutsumisele ja läkitamisele. Peeti ka LNÜ üldkoosolek.

Päevad täis päikest ja eneseharimist kuulutas avatuks ja pidas avapalvuse laste- ja noortetöö assessor Urmas Viilma, kes – kasutades tähendamissõna maa soolast – märkis, et sarnaselt kokandusega rõhutab sool vaid maitset.

Mõdrikule jõudnud pooltsada laste- ja noortetöö tegijat tuli iseenda ja kirikuvalitsuse nimel tervitama peapiiskop Andres Põder, kes pidas ka akadeemilise loengu «Kutsutud ja läkitatud». Meie suhe Jumalaga sisaldab kutseid, mis rikastab meie suhteid kaasinimestega, väitis kõneleja. «Inimene kui selline ongi oma olemuselt väljakutse või üleskutse,» kinnitas peapiiskop, lisades, et ristimise kaudu oleme kõik kutsutud ja valitud. Kristlaseks olemine on tema kinnitusel alati loov, see ei saa olla passiivne tegu või paigalseis.

Kiriku prioriteet aastateks

Peapiiskop Põder kiitis ja tunnustas kiriku laste- ja noortetöö tegijaid: «Teie olete Kristuse suu, kelle läbi kutsutakse uusi inimesi. Teile on antud talent selle töö tegemiseks.» Kirikupea nentis, et pahatihti ei väljenda kirik piisava selgusega, et selle töölõigu eest vastutajad on kiriku poolt kutsutud ja läkitatud. Peapiiskop rõhutas samas, et laste- ja noortetöö on kiriku prioriteet ning jääb seda aastateks.

Andres Põderi ettekanne kätkes ka praktilisi momente, näiteks pani ta kogudustele südamele varustada töötegijad töövahenditega, luua töökeskkond ning leida konkreetsed ressursid. Samas manitses ta kuulajaid valmisolekule toime tulla «igasuguses olukorras».

Erilise soojusega käsitles kirikupea pühapäevakooli- ja lasteteemat: «Jumalateenistus ilma laste sagina ja kilgeteta on poolik.»

Otsekui vastuseks peapiiskopi mõtetele toimetasid suveseminarile kaasavõetud mudilased, keda pole LNÜ suveseminaril varasematel aastatel kunagi nii palju olnud, igasugust valehäbi eirates.

Elama tõeks kuningriigi ideid

Teise päeva esimene ettekanne oli teoloogiadoktor Einike Pillilt, kes vaagis, kuidas kasvatada Jumala riigi kodanikke. Samuti analüüsis ta võimalusi, milline on ja võiks olla laste- ja noortetöö visioon ja eesmärgid. Kommenteerides lapse jumalapilti, selgitas lektor, et see sõltub suuresti neile Jumalast rääkivate täiskasvanute suhtumisest ja arusaamadest. Täiskasvanute jumalapilt omakorda on religiooniti ja konfessiooniti erinev ning läbib teatud arenguastmeid; laias laastus erineb see modernses ja postmodernses kultuuriparadigmas.

Dr Pilli kinnitusel on tulemuslikuks tööks laste ja noortega vaja selget visiooni. «Ainult eesmärk, mis on suurem kui me ise, suudab inspireerida ja innustada tänapäeva noori elama selle kummalise, kuid võimsa kuningriigi ideid tõeks,» väitis Einike Pilli.

Viljandi abipraosti kt Hedi Vilumaa ettekanne oli pealkirjastatud «Laps ja jumalateenistus. Lastejumalateenistus». Õpetaja Vilumaa tegi põhjaliku ekskursi laste olukorrale Piibli ajast tänaseni, väites, et nagu oli Jeesuse ajal, on ka täna meie küsimuseks – mida teha lastega koguduses, kuidas jagada neile päästet; kas lasta nad Jeesuse juurde või saata minema?

«Läbi aegade mõeldakse laste ja jumalateenistuse suhtele, püütakse leida head ja konstruktiivset lahendust sellele, kas, kuidas ja miks tuua lapsed Jeesuse juurde. Usun, et meie kirikus on üsna ühene arusaamine lapse väärtustamise ja tema Kristuse juurde toomise osas – neid mõtteid toetatakse,» kinnitas ta.

Ka lapsed on kutsutud

Orgaaniliselt oli õp Vilumaa loenguga seotud võib-olla oodatum päevakorrapunkt – paneelvestlus «Laps armulaual», mida juhatas LNÜ juhatuse esimees Jaan Tammsalu. Küsimustele vastasid assessor Urmas Viilma, õp Hedi Vilumaa, EELK õiguskomisjoni liige õp Illimar Toomet ja Viru praost Avo Kiir.

Mäletatavasti jõustus eelmisest advendiajast seadus, mis lubab jagada armulauasakramenti ka ristitud lastele. Puudub ülevaade, kui paljudes kogudustes seda kasutatakse ning milline on praktika. Jaan Tammsalu küsimusele, kas ei ole tegemist ennatliku otsusega, tuli erinevaid arvamusi. Praost Kiir esindas seisukohta, et olenemata sellest, kas laps saab toimuvast aru või ei, ei kahanda see sakramendi mõju ja väärtust.

Õp Toomet oli veel resoluutsem: armulauaosadusest väljajätmine on kiriku suurim karistus; kuidas saame karistada lapsi? Kui Tammsalu palus märku anda, kellel on lapsed ja kui paljud on käinud oma lastega armulaual, tõusis esmalt palju käsi, ent viimasele küsimusele andis jah-märgi üsna vähe viipeid.

Kõlama jäi mõte, et lastele armulaua jagamine pole piisava põhjalikkusega läbi mõeldud. Mitte seda, et lastele ei võiks jagada ande, ent kuidas seda täpselt teha, jääb vastust ootama. LNÜ võttis väljakutse vastu ning lubab partnerite abiga uue aasta veebruaris korraldada seminari, mis käsitleb ristitud lastele armulaua jagamist.

Läbi tegevuse Sõna juurde

Jumalat kui armastust lastele ja noortele arusaadavaks ning kogetavaks teha on kõige tulemuslikum mõnda tegevust või mängu kasutades. Sellepärast pakuti ka Mõdrikul rohkelt võimalusi, kus näppudel liikuda sai lasta. Töötoad olid avatud mitmesuguste meisterdamiste tarvis, samuti sai koos musitseerida ja laulda; rühmatunnid käsitlesid lapsi ja noori paeluvaid teemasid, samas juhendati, kuidas neid sihtrühmadele arusaadavalt esitada.

Ühesõnaga: korraldustoimkond oli suveseminari kava kokkupanemisel juhindunud soovist anda kiriku laste- ja noortetöö tegijatele ohtralt hüva nõu, mis töös noore inimesega marjaks ära kulub. Päevade ilusaks lõpuks kujunes Emmause missa, mille ettevalmistamiseks ning läbiviimiseks kõik koosolijad oma panuse said anda.

Liina Raudvassar

Meie kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees. (2Kr 5:10)