Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Lastelaagris käidi Pauluse jälgedes

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

Pildil on kogu laagripere ja peapiiskop Urmas Viilma ning praost Jüri Vallsalu.
Tiiu Pikkur

Suvi on käes, koolid vaheajale läinud, lastelaagrites elu keeb. Eesti Kirik käiski uudistamas, kuidas elatakse Lääne-Harju praostkonna lastelaagris Talu laagrikeskuses.

Et on parajasti lõunasöögi aeg, on laagri juhataja, praostkonna lastetöö koordinaator Kati Raudsepp lahkelt nõus söögi kõrvalt ka küsimustele vastama. Kuidas on läinud? „Tänu Jumalale on laager ilusti läinud. Kõik on läinud nii, nagu me ka planeerisime, lapsed on rahul. Meil on valdavalt koguduste pühapäevakooli lapsed. Laagri teemaks oli „Apostel Pauluse jälgedes“. Sellest ajendatult olid lapsed jagatud rühmadeks ja nende rühmade nimed Pauluse asutatud koguduste nimed: Efesose, Filipi, Korintose ja Galaatia.“
Kati Raudsepp räägib, et kõigepealt tuli lastele (vanuses 6–13) selgitada, mis nimed need on. „Nad said käepaela, kus võõrapärane nimi. Mõni arvas, et see on mingi firma silt. Ma olen kindel, et tänaseks teavad kõik lapsed, millega tegu. Meil on ka maakaart, kus on Eesti ja kõik neli Pauluse koguduse kohta peal.“
Mida pidid rühmad seoses peateemaga tegema? „Olid õppetunnid, kus õpiti, kuidas Saulusest sai Paulus, mida ta tegi, kus ta misjonireisidel käis, mis oli tema sõnum. Õpetajad olid põhiliselt pühapäevakooli õpetajad ja abilised.“

Pallimäng ja lõkkeõhtu
Lastel jäi aega ka suvemõnude nautimiseks. Peeti maastikumängu, mängiti jalgpalli, oli lõkkeõhtu, õues püüti olla võimalikult palju. Ja kuigi laagri lõpupäeval sadas hommikul vihma ja puhus kõva tuul, olid esimesed päevad suurepärased.
Lääne-Harju praostkonna lastelaager toimub üle aasta vaheldumisi praostkonna lastepäevaga. Kati usub, et ülejärgmisel aastal peetakse taas laagrit. Muide, Katile, kes on hariduselt jurist ja viimased aastad eraettevõtja, oli laagrit juhtida esimene kord. „Mul oli väga tubli meeskond, suur tänu kõigile, ilma nendeta poleks ma hakkama saanud!“
Lääne-Harju lastelaagris oli tunda ka rahvusvahelist hõngu. Laste kunstiringi juhendas moskvalannast arhitekt ja kunstnik Ksenia Ozolina. Sorava eesti keelega daam, kes ütleb, et tee Moskvast Talu laagrisse käib üle Rapla koguduse, mille liige ta on. „Olen ise venekeelne lätlane, kuid mu sugulased on Eestis ja suved veedan siin.“ Moskvas käib ta eesti keelt rääkimas eesti seltsis.
Laste hulgas lippavad ringi õde-venda Leen (7) ja Bassam (5), kes on aga pärit Damaskusest Süüriast. Nüüd elab nende pere Harju-Ristil.

Kas su töö on raske
Vahepeal on kohale jõudnud peapiiskop Urmas Viilma, kes lastele oma ametist rääkima hakkab. Kes on peapiiskop ehk ülemhingekarjane, mis on mitra ja sau (need on Viilmal kaasa võetud), miks peapiiskopi riided naljakad on jne. Ja kui lapsed veel seda mütsi ehk mit­rat oma pähe proovida saavad ning karjasekeppi lähemalt uurivad, on see eriti tore. Lõpuks saab peapiiskopile küsimusi esitada: kas su töö on raske?, kas sa oled ingleid näinud?, kas naised võivad peapiiskopiks saada? Jne, jne. Küsimusi jätkus kauemaks.
Kui kõik soovijad on saanud mitrat pähe ja peapiiskopi ametiristi kaela proovida, minnakse õue ühispilti tegema. Lõpujumalateenistus peetakse praost Jüri Vallsalu juhtimisel. Lapsed ütlevad, et laager oli tore, kahju ainult, et nii ruttu lõppes!
Tiiu Pikkur