Kõigil kooliealistel lastel on koolikohustus ja õigus võimetekohasele haridusele.Kahjuks puutume sageli kokku kurva tõsiasjaga, et tänapäeva ühiskond on tootnud palju väikesi vanainimesi, kes ei suuda toime tulla oma lõhutud hingega. Lapsi, kelle kohta öeldakse: aastatelt alles laps, aga on kui väike vanainimene.
On lapsi, kellelt oodatakse eakohase mängimise asemel sageli täiskasvanulegi üle jõu käivat ühiskondlikku võitlust ja toimetulekut. Paljud lapsed kannatavad selle tagajärjel psühhosotsiaalsete häirete (depressioon, söömishäired, alkoholi ja psühhotroopsete ainete tarvitamine, kuritegevus, suitsiidikatsed jne) all, millel on kalduvus välja lüüa just murdeeas.
Maailm on kirev ja värvikas, me näeme enda ümber erinevaid inimesi. Igaühel neist on oma võlu, iseärasused, probleemid.

Erinevate võimetega lapsed

Töötan kirikutöö kõrval toimetulekukooli õpetajana ning puutun iga päev kokku pisut õrnemate ja tavapärasest rohkem hoolt vajavate lastega. Meie hulgas on inimesi, kelle vajadused erinevad oluliselt teiste inimeste vajadustest: kellega suhtlemiseks on tarvis rohkem aega, ruumi, eraldatust, hoolitsust, toetust jne.
Küllap on igaüks meist kokku puutunud sellega, et kõik lapsed on armsad, kuid nad erinevad vähem või rohkem oma võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt. Seetõttu püüan selles kirjutises tutvustada meie koolieelsete lasteasutuste võrku ja edaspidi pisut ka erivajadustega õppijate õpitöö korraldamist. Nad kõik on meie lapsed ja võib-olla saame pisutki kaasa aidata nende elu helgemaks muutmiseks, nende paremaks toimetulemiseks elamisega. Üht-teist saame arvesse võtta ja rakendada ka kogudustes erivajadustega inimestega parema suhtlemise loomiseks.

Erivajadustega õppurid

Hariduslike erivajadustega laps on see, kelle õppimisvajadusi on raske rahuldada harjumuspäraselt ja kergesti kättesaadaval viisil tavalises õpikeskkonnas. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi on nendeks õpilased, kellel esinevad tervisehäired, keha-, kõne-, meele- ja vaimupuuded, psüühikahäired, kuid ka kasvatuse eritingimusi vajavad õpilased. Ka andekas laps on erivajadustega: tema ande arenemist tuleb soodustada ja toetada.
Sõltuvalt sellest, kas erivajadustega õpilane vajab ravi, eriõpet, eriabi või kasvatuse eritingimusi, on tal Eestis võimalus õppida sanatoorses, eri- või tavakoolis, kus talle tuleb luua õppimiseks vajalikud tingimused. On oluline, et iga laps võiks saada võimetekohase hariduse.
Tänapäeva koolis on üheks ajamärksõnaks kaasav haridus. Võimalikult kõigi laste õppimine elukohale lähimas tavakoolis, kus erilist tähelepanu pööratakse neile lastele, kes teistest enam mitmesugust tuge vajavad. On hea, kui laps on kooli minekuks juba lasteaiast alates ette valmistatud, kui ta on vajadusel saanud õigeaegset abi.
Seepärast on väga oluline, et lapse erivajadusi võimalikult varakult märgataks. Teades, millest erivajadused on tingitud, on võimalik ka sobivaid tugisüsteeme rakendada, niisuguseid, mis just konkreetse lapse arenemist-kasvamist toetavad, ja talle ka jõukohast õppekava soovitada.

Märkame neid ka koguduses

Professionaalseks nõustamiseks töötavad igas maakonnas spetsialistidest koosnevad nõustamiskomisjonid. On tõenäoline, et meie kogudustes on liikmeid, kellel peres kasvamas erivajadustega laps.
Seetõttu pole liigne teada ja tunda pisut meie koolieelset ja ka koolivõrgustikku ning olemasolevaid võimalusi. See aitab paremini mõista erivajadustega inimesi ja ka nende erivajadustega võimalusi mööda arvestada.
Igale lapsele on kasuks see, mida varem ta õiget abi ja õpetust saab. Alghariduse baasi annavad meie koolieelsed lasteasutused. Algharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis.
Lapsevanemal on õigus valida hariduslike erivajadustega lapsele sobiv arengukeskkond: lasteaia üldrühm, sobitus- või erirühm. Lasteaed saab olenevalt lapse hariduslikust erivajadusest kohaldada talle individuaalset lähenemist, vajadusel võimaldada kõneravi ja õpetust sobitus- või erirühmas.
Sobitusrühm on üldrühm, kus tavarühma on kaasatud 1–3 keha-, kõne-, meele-, vaimupuudega, psüühikahäirega või autistlikku last.
Tasandusrühmas on lapsed, kellel esinevad hääldus- ja fonatsioonipuuded, süsteemsed kõnepuuded (alaalia, afaasia), teised kõnepuuded, mis on tingitud kergest kuulmispuudest või psüühikahäirest, või siis segatüüpi arenguhäired. Selles rühmas on kuni 12 last. Tavapersonalile lisaks töötab logopeed.
Kehapuudega laste rühma soovitatakse neile, kellel esineb kesk- ja perifeerse närvisüsteemi haigusi, liigesehaigusi ehk atropaatiaid, seljahaigusi ehk dorsopaatiaid, luu- ja kõhrehaigusi, pehmete kudede haigusi, kaasasündinud väärarendeid, deformatsioone, kromosoomianomaa-liaid, traumast põhjustatud tugi- ja liikumisaparaadi patoloogia. Rühmas on 12 last, tavapersonalile lisaks logopeed.
Nägemispuudega laste rühm sobib nendele lastele, kellel pole nägemispuude tõttu üld- või sobitusrühmas arenemiseks vajalikke tingimusi ja kellel on mõõdukas või raske vaegnägemine, väljakujunenud vaegnägemine või pimesus, vaatevälja ahenemine 30ni keskpunktist mõlemas silmas, poole või veerandi vaatevälja täielik väljalangemine, nägemispuuet põhjustav teiste nägemisfunktsioonide kahjustus. Rühmas on kuni 10 last, tavapersonalile lisaks eripedagoog.
Kuulmispuudega laste rühmas on lapsed, kellel kuulmispuude tõttu pole üldrühmas arenemiseks vajalikke tingimusi – hiliskurdistunud lapsed, kelle kõne on osaliselt säilinud, kurdid lapsed, kuulmispuudega lapsed, kellel esineb kerge vaimu- või nägemispuue. Selles rühmas on kuni 10 last, tavapersonalile lisaks eripedagoog.
Arendusrühmas on erineva vaimse alaarenguga lapsed, peamiselt mõõduka vaimupuudega. Tavaliselt on rühmas kuni seitse last. Tavapersonalile lisaks 0,5 kohaga eripedagoog ja 0,2 kohaga logopeed.
Liitpuudega laste rühm. Liitpuude korral on hea, kui laps viibib tema arengut enim soodustavas erilasteaias (või erirühmas). Liitpuudega lapsed on pimekurdid, kuulmispuudega lapsed kaasneva vaimse alaarenguga; nägemispuudega lapsed kaasneva vaimse alaarenguga; kehapuudega lapsed kaasneva vaimse alaarenguga. Selles rühmas on kuni neli last, tavapersonalile lisaks 0,5 kohaga eripedagoog ja 0,2 kohaga logopeed.

Iga laps on suur väärtus ning eelnimetatud võimalused on loodud nende abistamiseks ja arendamiseks. Kurb on, kui abivajav koolieelik koolieani lihtsalt koju jäetakse.

 

Artikli aluseks on Laste- ja Noorsootöö Ühenduse suvepäevadel Mõdrikul peetud ettekanne.

 

 

 

Aitame puuetega inimesi

MTÜ Teistmoodi kogub Eesti Puuetega Inimeste Kojale raha, et tasuda projektikirjutamise koolitustega seotud kulud.

Meie eesmärk on võimaldada koja liikmesorganisatsiooni 75 esindajale kahepäevane projektikirjutamise koolitus Tallinnas, Viljandis ja Rakveres. Need koolitused on kõigile osalistele tasuta. Projekti toetajate abiga leitakse professionaalne koolitaja ning tasutakse osavõtjate transpordi-, toitlustus- ja majutuskulud.

Eesti Puuetega Inimeste Koda on katusorganisatsioon, mis tegutseb kõikide Eesti puuetega inimeste huvides. Kojal on 373 liikmesorganisatsiooni ja koos nendega enam kui 36 000 liiget.

MTÜ Teistmoodi on projektipõhine vabatahtlikele rajatud organisatsioon, mis tegeleb peaasjalikult ühiskonnas ebavõrdset kohtlemist kogevate inimeste koolitamisega.

MTÜ Teistmoodi ja MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koda tänavad iga toetuse eest ja loodavad meeldivale koostööle. Lähem info MTÜ Teistmoodi, Vallo-Andreas Hallik (vallo@diversity.ee, tel 5193 6790).

EK