Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Lähenevad riigikogu valimised

/ Autor: / Rubriik: Elu ja Inimesed / Number:  /

Eesti Vabariigi XI riigikogu valimised toimuvad 4. märtsil. Eelhääletamine toimub 19.–23. veebruarini kella 12–20, mil hääletada saab vaid väljaspool elukohta maakonnakeskustes asuvates valimisjaoskondades.

26.–28. veebruarini saab eelhääletada nii oma valimisjaoskonnas kui ka väljaspool elukohajärgset jaoskonda kella 12–20. Hääletamisruumi asukoha leiab koju saadetud või elektrooniliselt valijakaardilt, mille saab tellida kodanikuportaalist (www.eesti.ee) kuni 31. jaanuarini.

E-hääletamine

26.–28. veebruarini toimub ka elektrooniline hääletamine (leheküljel www.vvk.ee, alates 26.02. kell 9.00 ööpäevaringselt kuni 28.02. kell 20.00). Elektroonilist häält on võimalik muuta uuesti elektrooniliselt hääletades. Üle- või uuestihääletamise võimalus on mõeldud selleks, et vältida e-hääletaja mõjutamist. Mitmel korral e-hääletades võetakse arvesse viimane hääl. Juhul, kui valija hääletab eelhääletamise päevadel ka valimisjaoskonnas, siis tema elektrooniline hääl tühistatakse ning arvesse võetakse paberhääl.

Valimispäeval, 4. märtsil, on kõik valimisjaoskonnad avatud kella 9–20. Hääletada saab vaid oma elukohajärgses jaoskonnas ning 4. märtsil enam elektroonilist häält muuta ega tühistada ei saa.

Kuni 19. veebruarini on võimalik proovida e-hääletamist leheküljel www. valimised.ee. Proovihääletuse läbitegemine loob eeldused, et hääletamine õigel ajal eelhääletamise päevadel sujuks. Proovihääletamine võimaldab hääletajatel kontrollida, kas arvuti on õigesti seadistatud, kas ID-kaardi sertifikaadid kehtivad ja PIN-koodid olemas. Kui tekivad probleemid, on veel piisavalt aega enne õiget hääletamisperioodi neid lahendada. Proovihääletamisel ei valita õigete kandidaatide vahel, kasutusel ei ole ka elukohajärgsed valijate nimekirjad.

Vaimulikud kandideerivad

Lisaks 11 erakonna esitatud 970 kandidaadile on valijatel võimalik hääletada ka 7 üksikkandidaadi poolt. Täisnimekirjaga ehk 125 kandidaadiga astuvad erakondadest üles Keskerakond, Reformierakond, Rahvaliit, Eestimaa Rohelised, Isamaa ja Res Publica Liit ning esmakordselt ka Kristlikud Demokraadid (EKD).

Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas kandideerivad EELK vaimulikest Viru praostkonna praost Avo Kiir, Tartu praostkonna praost ja assessor Joel Luhamets, assessor Urmas Viilma, Jõhvi koguduse õpetaja Peeter Kaldur, Tallinna Peeteli koguduse õpetaja Avo Üprus. EKD nimekirjas kandideerivad õpetaja emeeritus Jüri Raudsepp ja Saarte praostkonna abipraost Anti Toplaan, erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas Jüri koguduse õpetaja Tanel Ots.

Rahvaliidu nimekirjas on eruohvitser ja Usuteaduse Instituudi vilistlane Einar Laigna ning Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu direktor jurist Tõnis Rüütel, Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku liige, kes on olnud kiriku delegatsiooni esimees läbirääkimistel Eesti valitsusega kiriku varade küsimustes. Sotsiaaldemokraatlikus erakonnas kandideerib Eesti Kiriku kolumnist gümnaasiumiõpetaja Toomas Jürgenstein.

EELK vaimulikke kandideerib käesolevatel riigikogu valimistel oluliselt vähem kui 2005. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel või viimastel riigikogu valimistel. 2003. aasta riigikogu valimistel kandideerisid lisaks eelpool mainitutele Jüri Pallo, Algur Kaerma, Üllar Kask, Jüri Vallsalu, Teet Hanschmidt ja Jaan Tammsalu.

Mitu nelipühi, metodisti ja baptisti kiriku vaimulikku ning vabakoguduste pastorit kandideerib EKD nimekirjas.

Usk valimiskampaanias

Kui EKD jätta välja, siis räägivad erakondade valimisprogrammid tavapärasest vähem religiooni(õpetuse)st, kirikust või kristlikest väärtustest. Reformierakond näeb ühte põhjust, miks sündivus Euroopas on «nii palju kahanenud», ka religiooni mõju kahenemises ning lubab neljakordistada pühakodade ja kirikute restaureerimisprogrammi summasid riigieelarves, tõstes need vähemalt 100 miljoni kroonini aastas.

Isamaa ja Res Publica Liit, mis oma programmi kohaselt toetub «Euroopa kristlikule traditsioonile», leiab, et haridus peaks kujundama «isamaalist ja kristlikel põhimõtetel tuginevat väärtussüsteemi». Keskerakonna valimisplatvormi tegevuskavas 2007–2011 lubatakse «renoveerida Eesti kirikuid ja mõisahooneid» ja toetada «Rapla kirikumuusika festivali». Religiooniõpetuse toetust mainib vaid EKD (SDE soovib seevastu edendada ujumisõpetust ja kodanikuõpetust), mille valimisplatvorm toonitab ka kristlikke väärtusi, mõtteviisi ja põhimõtteid.

Valimisplatvormide peamisteks teemadeks on heaolu, tugev kesklass, sotsiaalne turumajandus, keskkonnasõbralikkus, maa ja linna kooskõla, positiivne iive, lastega perede toetus, soodne ettevõtluskeskkond ja sotsiaalne õiglus. Erakondade valimisplatvormidest saab kiire ülevaate leheküljel www.valimised.com.

Alar Kilp