Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Läheneb EELK 90. aastapäeva suurüritus

/ Autor: / Rubriik: Määratlemata / Number:  /

Korraldajad Treffneri gümnaasiumis konverentsipaika üle kaemas: vasakul gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer ja huvijuht Uve Saar.

Korraldajad Treffneri gümnaasiumis konverentsipaika üle kaemas: vasakul gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer ja huvijuht Uve Saar.

Eesti esimene kirikukongress toimus mais 1917 Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumi hoones, mis Teise maailmasõja tules hävis ja mida praegu meenutab vaid koolipapa Treffneri ausammas. Ka 2. juunil toimub tähtis sündmus tänases Hugo Treffneri Gümnaasiumis Tartus Rüütli tänavas ja selle kõrval asuvas Jaani kirikus. Päev algab protsessiooniga kell 10 hommikul.

Reedel, 11. mail istuti Hugo Treffneri nimelises koolis koos nõupidamislaua taga, arutades, kuidas kõige paremini korraldada protsessioonirongkäiku, liturgia läbiviimist, muusikalist lahendust, armulaua korraldust, TVülekande 105 minuti optimaal- set täitmist, lipu õnnistamisega seonduvaid väga praktilisi küsimusi. Rõhutati, et ürituse kava peab olema kõigile kättesaadav. Informeerimatus sünnitab segaduse ja hiljem pahameele.

EELK suurusest

Korraldava komisjoni liikmetest olid kohal Kristel Engmann, Toomas Nigola, Mihkel Laar ja Marko Tiitus; nõupidamisest võtsid osa peapiiskop Andres Põder ja tema assistent Indrek Vaino, kutsutud olid Ants Tooming, Peeter Paenurm, Urmas Petti, Toomas Maarand, Joel Luhamets ja Elke Unt. Nõupidamist juhtis assessor Ove Sander.

Eesti Kirikule antud intervjuus ütles Eesti I kirikukongressi 90. aastapäeva tähistamist ettevalmistava komisjoni esimees Ove Sander, et eeltööde maht on olnud suurem, kui algul arvatud: «Juubeli ettevalmistamine, mis alul näis ehk paari koosolekuga lahendatav, on kasvanud pooleaastaseks kolme komisjoni ja mitme alakomisjoniga tehtud tööks. Seega, kui näib, et EELK on ühiskonnas tagasihoidlikul kohal, siis selgub, et nii see hoopiski pole. EELK on suur ja mõjukas organisatsioon, meil tegutseb palju inimesi väga mitmel tasandil ja mitmes suunas. Sama on Jumalaga – mida lähemale talle lähed, seda enam tema tegelikku suurust tajud.»

Rahvas vajab kirikut

Kuigi Jaani kirikus on garanteeritud 550 istekohta, on uksed-aknad kõigile lahti, rahvustelevisioon kannab teenistuse samuti üle. 2. juuni õhtusele muusikalisele jumalateenistusele pääsevad kõik soovijad.

Tartusse oodatakse ka Kirikute Maailmanõukogu peasekretäri Samuel Kobiat ja Kanadast peapiiskop electus Andres Tauli. Oma huvi päevase teaduskonverentsi vastu, eriti mis puudutab Välis-Eesti teemat, on ilmutanud president Toomas Hendrik Ilves, kes eeldatavasti veedab kogu päeva koos kirikurahvaga.

Mõned nopitud mõtted kümne aasta eest president Lennart Meri kõnest EELK 80. aastapäeval Kaarli kirikus 30. mail 1997. aastal.

«Kui meenutada esimest EELK kongressi 1917, kirjutas tollane ajaleht Teataja: Praeguste olude kohane korraldus oleks meie kirikule iseseisev Eesti Vabariik.

/…/Niisiis on minu kohus tänasel kirikupäeval sügava tänuga rõhutada, et veel enne poliitilisi erakondi seadis Eesti maakirik oma eesmärgiks jumalariigi ja inimeseriigi ühendamise niisugusel viisil, mis tagaks eesti rahvale meie õiguste ja kohustuste tasakaalu, meie enese teostamise. Meie kirik juhtis meid meie hingelisele ja vaimsele iseseisvusele. Ilma kirikuta poleks olnud Eesti Vabariiki, ilma Eesti Vabariigita ei oleks täna olnud eesti rahvast./…/»

Lennart Meri kõne kümne aasta eest on täpselt sama aktuaalne ka täna: «/…/Eesti Vabariigi põhiseadus ei tunne riigikiriku mõistet. Kuid sootuks väär oleks sellest järeldada, et Eesti Vabariik kirikut ei vaja. Sootuks vastupidi: meie rahvas vajab täna kirikut enam kui eales varem Eesti Vabariigi taastamisel riigiks, kus valitseks õigus ja õiglus, halastus ja eneseohverdus. /…/»

Kirik on ühtlasi Eesti kõige arvukam kodanikeühendus. Selles on tema võimalused.

Juune Holvandus