Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Läbi piibli- ja misjonikursuse avardub arusaam kristlaseks olemisest ja usust

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /

II piibli- ja misjonikursuse kuues kohtumine toimus traditsiooniliselt laagrikeskuses Talu. Seekordse nädalavahetuse teema oli diakoonia, teenimine, usuelu hoidmine ja misjonitöö.

Lektoritena jagasid teadmisi Tallinna Kalju baptistikoguduse pastor Erki Tamm, Rannamõisa koguduse õpetaja Aare Kimmel ning Noorte Missiooni (YWAM Estonia) tegevjuht ja misjonär Helina Voogne.
Aare Kimmel rääkis meile, kuidas hoida usuelu elavana. Koos õpetajaga arutlesime omavahel, mis asi see kristlus on.
Õpilased hakkasid iseloomustama ühte kristlast, nimetades, milline see inimene on või milline ta olema peaks. Küsimuse peale, mis on kristlus, lausus piibli- ja misjonikursuse korraldaja Titta Hämäläinen: «See on suhe Jeesusega!»
«Täpselt nii see ongi,» kinnitas õpetaja, lisades, et see on elu koos Jumalaga. Õpilased arutlesid, mis kuulub ühe hea ja toimiva suhte juurde ning mis probleemid võivad suhtes tekkida.
Praegu elavad inimesed naudinguelu, mis tõele au andes ei erine oluliselt elust vanas Kreekas. Arvati (ja arvatakse ka praegu), et inimene ei peagi Jumalaga kooskõlas elama.
Tihti nõustutakse, et Jumal on küll kusagil olemas, aga minu elu ta küll korraldama ei peaks. Kui räägiks hoopis Jumala nõusse ja teeks oma targa peaga omad reeglid!
Selline käitumine on isepäine ning isepäisus on õpetaja Aare Kimmeli sõnul usuelu hoidmisel olulisemaid probleeme.
See tähendab, et ei elata Jumala normide, vaid enda loodud reeglite järgi. Kasvatakse Jumalast lahku. Vanast Testamendist leiame hulgaliselt näiteid, kuidas Jumala rahvas otsustas elada omapäi. Teame sedagi, kuidas see kõik lõppes.
Kogu Jumala suurust ei saa inimene täielikult mõista. Jumala armastuse suurusel pole piire. Saame paluda Jumalalt Püha Vaimu kaudu mõistmist Jumala armastuse suuruse kohta.
Sageli viivad inimest Jumalast eemale kiusatused ja ahvatlused. Jumala käsi selles mängus ei osale. Igaüht kiusab tema enese himu. Sellisel hetkel on kõige mõistlikum tegu Jumalat appi hüüda. Kiusatuse lahendus on meeleparandus, õpetas Aare Kimmel.
Vaimulik palus igal õpilasel personaalselt mõtiskleda selle üle, mis on toonud teda Jumalale lähemale ning mis on viinud Jumalast kaugemale.
See võib olla mõni tegevus, sündmus või seotud hoopis mõne inimese või inimgrupiga. Oluline on, et sa oma sisimas jääksid endaga ausaks. Teades, mis viivad sind Jumalast eemale, on mõistlik neid asju ka oma elus vältida. Need on asjad, mis tasapisi hävitavad su usuelu.
Tegevused, mis on toonud sind Jumalale lähemale, on usuelu hoidmisel sama vajalikud nagu õhk inimesele.
Hoidmaks usuelu on oluline leida aega olla koos Jumalaga. Iga inimene valib endale sobivaima meetodi. Tähtis on olla kuulekas. Jumal tahab, et sa kuulaksid sõna.
Mitte vähem oluline on olla aktiivne, mis tähendab eelkõige Jumala sõnumi tutvustamist teistele. Õpetaja rääkis, et Jumal on teda kõnetanud, ning jagas meiega oma kogemust.
Õpetaja Kimmel lõpetas seminari sõnadega: «Kristlane olla on raske, aga veel raskem on olla mittekristlane. Hind, mida sa pead maksma Teda järgides, on väiksem kui hind, mida pead maksma, kui sa Teda ei järgi.»
Õpilaste seas võttis maad vaikus. Tõdesime, et Aarel on täiesti õigus.
Ave Kägo,
II piibli- ja misjonikursuse õpilane Põlva kogudusest