Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Lääne praostkonna laulupäev tõi koorid Ridalasse kokku

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /


Lääne praostkonna vaimulik laulupäev tõi Ridala kirikusse rohkelt vaimuliku muusika huvilisi. Esireas piiskop Tiit Salumäe ja Lääne praostkonna praost Kaido Saak. Illimar Toomet.

23. juulil kogunes juba hommikul hulk rahvast Ridala kiriku juurde Lääne praostkonna laulupäevale, Ridala kihelkonnapäevale ja Läänemaa eakate suvepäevale. Kell kaks algas kauaoodatud ja juba pika traditsiooniga praostkonna laulupäeva kontsert kirikus. 

Lauljaid oli mitmest praostkonna kogudusest. Ühendkooris oli 70 inimest ja kõik mahtusid koorirõdudele. Laulsid Haapsalu toomkoor ja segakoor (koorijuhid Sirje Kaasik ja Lia Salumäe), Lääne-Nigula ansambel Doxa (koorijuht Helle Reinaru), Kullamaa segakoor (Ivi Küla), Nõva segakoor (Danguole Tamberg), Martna kirikukoor (Kaie Krüüts) ja Ridala kirikukoor (Lia Salumäe). Külaliseks oli Kärdla kirikukoor (Endrik Üksvärav). 

Laulupäeva kõne pidas piiskop Tiit Salumäe: „Eesti rahvas on laulnud oma mured rõõmudeks ja lootusetuse võiduks. Laulupidu on püramiid, mis on ehitatud kodu, kogukonna ja koguduse lauluarmastusele. Niihästi rahvuslipp kui kirik ja vaimulik muusika on elanud üle tõsised ajaproovid. Täna võime olla tänulikud vabaduse eest. Palvetame täna Ukraina eest, kus naaberriik on alustanud sõda. Palvetame kaasmaalaste eest Venemaal ja eriti suures ohus oleva Peterburi Jaani kiriku pärast. Meie osa täna on laulda rõõmsa südamega auks Loojale.“

Tänusõnad ütles ja lõpupalve pidas Lääne praostkonna praost Kaido Saak. Laulupeo kunstiline juht oli praostkonna muusikatöö koordinaator Lia Salumäe, päeva peakorraldaja  abipraost Küllike Valk koos Ridala koguduse ja korraldustoimkonnaga. Toitlustamist korraldas Naiskodukaitse, kohvi ja kooki pakkusid koguduste perenaised.

Kuna koorid olid harjutanud Viljandi vaimuliku laulupeo laule, siis võeti kavasse valik: Toi „Palvelaul“, Kadri Hundi „Tõsta tänuks palvekäed“, koraalitöötlus Crügeri „Ma laulan suust ja südamest“. Lisaks maoori viis „Õnnista meid“ laulikust „Nüüd rõõmsasti kõik laulge“. Kuna Ridalas on Cyrillus Kreegi sünnikodu, kõlas ka tema seatud vaimulik rahvalaul Reigi kihelkonnast „Mu süda, ärka üles“. Lauldi Sirje Kaasiku uus koraal „Rõõm ja vabadus“ ning „Õhtulaul“. Solisti ja dirigendi Endrik Üksvärava esituses kõlas võimas Tõnis Mäe „Palve“, mis on meie kirikutes ja kontserdisaalides nii koori- kui soololauluna väga armastatud. 

Laulupäeva oodati kaua. Koroonapiirangute tõttu oli kooritöö eelmisel kevadel pausil ja möödunud suveks planeeritud laulupidu lükkus edasi. Kahjuks on osa lauljaid jäänud koorist eemale. Meie sõnum on usaldus ja lootus Jumala peale. Usk, lootus ja armastus annavad meile kindluse. Vaimulik laul ja muusika on hingele toeks ning mõjub tervendavalt. Muusikas on oluline rütm ja tempo. Rütm annab energia. Aeg on pidevas liikumises: aastad, kuud, päevad, tunnid, minutid, sekundid. 

Kutsun üles leidma aega, et tulla kokku, kiita ja tänada Jumalat oma lauluga. Põhjusi tänuks on palju, meil on rahu ja meil on avatud kirikud. Taastame laulukoorid ja ansamblid! Selleks on vaja inimest, kes motiveeriks ja julgustaks. Andku Jumal meile jõudu ja oskust kutsuda ka neid, kes on kõrvale jäänud, ning leida uusi lauljaid ja töötegijaid.

Muusikatööl on ühendav jõud, läbi vaimuliku muusika saame uut jõudu ja lootust Jumalas. Lääne praostkonna muusikatöö koordinaatorina innustan kõiki koorijuhte ja organiste korraldama muusika- ja laulupäevi. Lõpetan meie laulupäeval kõlanud Kadri Hundi kauni laulu sõnadega: „Siis tänuks tõsta oma palvekäed, sest muusika ja särav lauluhääl, kaunis kingitus see heldelt Loojalt sinule, rõõmu et võiks tuua kõigile.“

Lia Salumäe,

Organist, Lääne praostkonna muusikatöö koordinaator