Lääne praostkond – ustavad töötegijad väikestes kogudustes

10.04.2008 | | Rubriik: Määratlemata

27. märtsil peeti Märjamaal Lääne praostkonna sinodit. Avajumalateenistusel teenisid peapiiskop Andres Põder, Lääne praost assessor Tiit Salumäe, abipraost Leevi Reinaru ja Märjamaa Maarja koguduse õpetaja Illimar Toomet. Sinodi lõpupalve pidas praost Tiit Salumäe.

Lääne praostkonna sinodil (vasakult): abipraost Leevi Reinaru, Märjamaa koguduse õpetaja Illimar Toomet, peapiiskop Andres Põder, koorijuht Maiu Linnamägi, praost Tiit Salumäe, Rapla maavanem Tõnis Blank. Foto: Helle Reinaru
Peapiiskop Andres Põder õnnitles Märjamaa koguduse koorijuhti Maiu Linnamägi tema 60. sünnipäeval ja andis üle EELK aukirja silmapaistva tegevuse eest kirikumuusika valdkonnas.
Sinodit tervitasid Rap­la maavanem Tõnis Blank ja Märjamaa vallavalitsuse poolt Aet Reinhold.
Kolme maakonna kirikud
Praostkonna 12 vaimulikku teenivad kuutteist kogudust, mis jagunevad kolme maakonna vahel: Lääne maakonnas 13, Pärnu maakonnas Mihkli ja Varbla ning Rapla maakonnas Märjamaa. Suuremad kogudused Lääne-Nigula, Haapsalu ja Kullamaa on umbes nelja ja poole saja annetajaliikmega, kaheksa kogudust on alla sajaliikmelised. Keskmine liikmeannetus 2007. aastal oli 374 krooni, liikmesannetajaid oli 2329, arvestuslik liikmete arv 10 594. Majanduslikult tulevad kogudused toime ja keegi pole võlgu jäänud.
Jumalateenistuste ja armulaualiste arv oli 2007. aastal suurem kui 2006. aastal. Suuremates kogudustes peetakse jumalateenistusi igal pühapäeval, väiksemates kaks korda kuus. Märjamaal peetakse ka tööpäevadel hommikust missat.
Ehkki praostkonnas on palju väikesi kogudusi ja jumalateenistustest osavõtt sageli väikesearvuline, kiidavad õpetajad seda enam neid pühendunuid, kes truult jumalateenistustel käivad.
Muusikatöö on koguduse rikkus
Muusikasekretär Lia Salumäe nendib rahulolevalt, et muusikutel on omavahel ja ka väljaspool praostkonda hea koostöö. Muusikute kaader on üldiselt püsiv, kuid neli kogudust on ilma organistita. Kirikumuusika liidu segakoori KOSK ja lastekoori Väike Küünal tööst võetakse osa. Ühiselt lauldakse Läänemaa oratooriumikooris. Rõõmustav oli Sirje Kaasiku I koht üleriigilisel isamaaliste laulude konkursil ja auhinna võitmine Roman Toi koraalivõistlusel.
Haapsalu toomkirikus on populaarsed iga-aastased muusikafestivalid, kontserdid toimuvad ka teistes kirikutes. Orelid on küll enamuses mängukorras, kuid Hanilas ei ole pilli üldse, Mihklis vajab remonti ja Märjamaa orel on taastamiskõlbmatu. Orelit asendatakse süntesaatoriga.
Koguduste otsesed hoolekandelised kohustused oma liikmete hulgas on vähenenud, sest elu läheb pikkamööda paremaks. Ometi on näiteks Vormsil abistatud küttepuude hankimisel ja transpordi korraldamisel. Ka on saarel kõigile prii transport jumalateenistusele sõiduks. Kodukülastusi tehakse praostkonnas küllalt palju. Kullamaa koguduse õpetaja Ants Leedjärve sõnul on külastused rohkem õpetaja algatus – põhjuseks mõni tähtpäev, lein või muu sündmus inimese elus. Kodust armulauda jagati praostkonnas 2007. aastal 99 korral.  
Omavaheline suhtlemine äärmiselt vajalik
Pühapäevakooliõpetajaid on 22, lastetööd koordineerib õp Lembit Tammsalu, kes leiab, et lastetöö tegijad on oma töösse suhtunud suure armastusega. Töötegijaist on moodustatud töörühm, kes regulaarselt koos käib. See on osutunud ääretult vajalikuks, on aidanud kaasa kogemuste vahetamisele ning pole lasknud tekkida läbipõlemistunnet. Pühapäevakool tegutseb seitsmes koguduses. Haapsalu koguduse lastetöö kannab lastekiriku koondnime. Koos Lihula kogudusega peeti suvelaager, traditsiooniline on pildi- ja fotokonkurss «Emaga koos» ning analoogne «Isaga koos», mis on kujunenud kogu linna ja maakonda hõlmavaks ürituseks.
Praostkonna noored pidasid noortepäevi, osalesid Soome gospelfestivalil, olid koos noortelaagris jne. Noortetöö koordinaator on Kari Tynkkynen. Kuid igas koguduses siiski noored koos ei käi – põhjus on noorte väheses huvis ja liiga suures valikuvõimaluses mitmete tegevuste vahel. Võib-olla aitaks eriharidusega spetsialisti palkamine, kuid selleks pole kogudustel raha.
Samas on Lääne-Nigula koguduses noored aktiivsed, laulavad kooris, samuti tegutseb ansambel Crux, kes juba mitu CD-d ilmutanud.
Läänemaal on aktiivne skauditegevus. Lääne skautide malevasse kuulub 200 liiget. Skauditööd juhib Heikki Mutso, kes on Haapsalu koguduse palgal. Aasta jooksul on palju ettevõtmisi olnud. Ometi kahetseb skauditöö juht, et üksuste juhtide hulgas on tunda suurt väsimust ja ülekoormatust. Nad vajavad regulaarset motiveerimist, ka rahaliste kulutuste katmist.
Maal jääb rahvast vähemaks
Kogudustel jätkus eelmisel aastal nii rõõmu kui muret. Haapsalu kogudus oli viis kuud ilma oma õpetajata: Tiit Salumäe teenis USAs väliseesti kogudusi, pidades nii sabatiaega, et kiirete aastate järel aeg maha võtta ja end koguda. «Mul oli aega mõelda ja anda oma tööd üle headele kaasvõitlejatele. Avaldan tänu neile, kes võtsid minu kohustused enda peale ja tegid seda suurepäraselt,» on õpetaja tänulik kolleegidele.  
Karuse koguduse õpetaja peab nüüd ka Vatlas armulauaga palvusi. Kirbla koguduse elu oli madalseisus, töö elavdamiseks laste ja noortega on lubanud oma panuse anda diakon Toomas Maarand. Kullamaal tähistati õpetaja Ants Leedjärve ja organist Tooni Leedjärve 30aastast koguduses teenimist, Lääne-Nigulas rõõmustati Kaisa Kirikali asumise üle Noarootsi ja Nõva koguduse õpetajaks, Lihulas oli majanduslikult keeruline aasta ja Mihkli kogudus vaatab lootusrikkalt tulevikku.
Suursündmuseks kogu praostkonnale oli Rooslepa kabeli taaspühitsemine. Rahutuks teeb aga koguduseliikmete vähenemine elanikkonna vananemise ja mujale kolimise tõttu. Kuidas ikka saavad maakogudused kasvada, kui kohalik elanikkond on pidevas kahanemises. Praost leiab, et koguduseliikmed peaksid elukohta vahetades ka kogudust vahetama, muidu side kodukogudusega katkeb, ka liikmeannetusi enam ei tehta.
Peapiiskop lähtus oma ettekandes üldkiriklikest seisukohtadest, rääkides kiriku liikmeskonnaga tehtava töö vajadusest, koguduse kooshoidmisest, kasvatamisest ja kiriku majandamisest.
Sinod võttis vastu praostkonna aruande, millest iga kogudus sai ühe eksemplari. Kinnitati majandusaruanne ja käesoleva aasta eelarve. Praostkonnakassa maks aastal 2009 on 20 krooni iga maksumaksjast liikme kohta.
Noorte ettevõtmiste kohta saab vaadata nende oma kodulehelt www.eelk.ee/laanenoor. Lastepäeva peetakse 24. mail Nõval. Praostkonna ja Lääne maakonna ühine laulupäev on seekord 31. mail Kullamaa kirikus. Kord kuus kogunevad vaimulikud konverentsile. Sinodi korraline koosolek toimub aga 2009. aasta kevadel Nõval.
Vajame kokkulepet ühistes eelistustes
Tiit Salumäe mõtiskleb eelmise aasta üle nii: «Teiselt poolt ookeani vaadates süvenes arusaam, et EELK vaimulikkond koosneb paljudest visiooniga isiksustest, kellel on eri väärtushinnangud ja traditsioonid, aga ka paras annus hirmu ja usaldamatust. Kas on võimalik muuta see arvamuste paljusus sünergiaks või kulub liiga palju energiat üksteise umbusaldamiseks?
Möödunud aasta üldkiriklikus elus osutas taas, et üks paremini arenenud vahendeid on pidurid. Edasiminekuks on vaja leppida kokku ühistes eelistustes. Kas tahame olla ühtne kirik ja järgida Kristust ning uueneda? Kui see nii on, siis pole meil vaja kleepida silte, karta olevikku ega tulevikku.»

 

Tiiu Pikkur

Üks kommentaar artiklile “Lääne praostkond – ustavad töötegijad väikestes kogudustes”

  1. kus ütleb:

    ustavad töötegijad aga mitte ustavad Jumalale (mitte kõik). Tigedus, viha, … aga kus on armastus. Seda pole, ega saa tullagi.

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)