Lääne-Nigulas tähistati kihelkonna ajaloopäeva
/ Autor: Tiina Võsu / Rubriik: Uudised / Number: 16. september 2020 Nr 34/35 /
Kihelkonna ajaloopäeval 6. septembril meenutati meie kogudusele ja kogukonnale olulisi kauaaegseid töötegijaid ning Vabadussõja ausamba avamise 90. aastapäeva.
Rong ei peatunud
4. septembril möödus 120 aastat Lääne-Nigula koguduse õpetaja Friedrich Pohlametsa sünnist. Pikema ettekande pidas piiskop Tiit Salumäe. Fr. Pohlametsa sünnipaik oli Võrumaal, usuteadust õppis ta Tartu ülikoolis. Lääne-Nigula koguduse õpetaja kohale kandideeris 1931. aastal.
Kui Pohlamets oli kogudusele proovijutluse pidanud, läks ta Nigula rongijaama teadmisega, et siia tagasi ei tule, siin on nii lage maa. Rong sõitis peatumata mööda, peatamiseks oleks pidanud käega märku andma, aga seda ta ei teadnud.
Hiljem rääkis ta, et see oli tema jaoks märk Jumalalt, et siia tuleb jääda, nii ta jäi 51 aastaks. Pohlamets oli väga erudeeritud õpetaja, Piiblit luges algkeeles ja suhtles väga paljude tuntud teoloogidega. Töö koguduses ei olnud alati kerge, oli ka neid, kes talle vastu töötasid, mitmel korral plaanis ja igatses ta tagasi minna Võrumaale.
Teda mäletavad hea sõnaga nii vanemad kui ka keskealised kohalikud inimesed, ta külastas väga sageli oma koguduse liikmete kodusid külades, sõites jalgrattal ja hiljem mopeediga, seljas pikk tolmumantel. Tervise halvenedes jäi ta 1982. aastal pensionile ja igavikku lahkus 3. märtsil 1987 Hiiumaal hooldekodus, maetud on Lääne-Nigula kirikuaeda.
40 aastat köstri ametis
Koguduse köstrist ja koolijuhist Ado Andrest, kelle sünnist möödus 140 aastat, rääkis ajaloolane Leho Lõhmus, kes jagas mälestusi oma vanaisast.
Ado Andre sündis 27. veebruaril (ukj) 1880 pere teise pojana. Kuna talu pidi minema vanema poja Jaani kätte, tuli Adol leida mingi muu tegevus leivateenimiseks. Ta valis kooliõpetaja kutse. Pärast pedagoogiliste kursuste lõpetamist Sindi ministeeriumikooli juures 1899. aastal sai tema töökohaks Võnnu vallakool Läänemaal.
Läheduses asus Möldri talu, kus haridus oli au sees ja harrastati harmooniumimängu. Seal olid ka vallalised peretütred ja nii noor koolijuhataja tee tallu leidiski. Noored abiellusid 12. märtsil 1905. aastal. Neil oli viis last, kellest kolm ka täisikka jõudsid.
Ado Andre mobiliseeriti I maailmasõtta ja kui ta 1918. aasta novembris pärast sõja lõppu kodumaale naasis, ootas teda ees nelja-aastane poeg Harald, keda isa polnud näinudki.
Jätkus poolelijäänud töö Taebla algkooli juhatajana. 1923. aasta mais lisandus veel teine amet tervelt neljakümneks aastaks, ta valiti Lääne-Nigula kiriku köstriks. Andre oli ka Lääne-Nigula koguduse „Noorsoo Seltsi“ asutajaid, laulukoori juht ja aktiivne seltsitegelane.
Köstrina sai ta kasutamiseks ametipinna Köstri talu. See kodu muutus peagi kohalikuks vaimuelu keskuseks, kuhu leidsid tee Läänemaa kultuuritegelased Ernst Enno, Ants Laikmaa jt. Siia rajas Andre suure viljapuuaia ja mesila.
Esimesel nelipühal 1963 lahkus ta koguduse köstri kohalt ning jättis jumalaga oma kogudusega. Ado Andre suri 11. augustil 1969 ja on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.
Ado Andre järeltulija on tänane Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Mälestushetk
Lääne-Nigula kihelkonna Vabadussõja ausammas avati Lääne-Nigula kiriku juures 14. septembril 1930. Nii nagu enamik Vabadussõja ausambaid purustati ka see riigikorra muutudes. Kohalikud inimesed suutsid viia peitu pronksist plaadid ja risti, mis taastatud ausambale asetati Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel. Mälestushetkel laulsime „Hoia, Jumal, Eestit“ ja koguduse õp Leevi Reinaru pidas palve.
Päeva lõpetas ringkäik Lääne-Nigula kirikuaias, kus koduloolane Saamo Heldema tutvustas huvilistele ajaloost oluliste inimeste hauakohti, kuhu asetasime mälestusküünlad.
Võiks küsida, milleks meenutada midagi, mis on olnud nii ammu. Aga just need inimesed on oma jälje ja mõju jätnud meie koguduse ning kogukonna kujunemisele.
Kihelkonnapäeva korraldasid koos Lääne-Nigula vallavalitsus ning kogudus ja Taebla kool.
Tiina Võsu,
Lääne-Nigula koguduse juhatuse esimees
Pildigalerii:
