Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Lääne-Nigulas tähistati kihelkonna ajaloopäeva

16.09.2020 | | Rubriik: Kirikuelu
Lääne-Nigula koguduse õpetaja Leevi Reinaru mälestushetkel Vabadussõja ausamba juures.3 x Tiina Võsu.

Kihelkonna ajaloo­päeval 6. septembril meenutati meie kogudusele ja kogukonnale olulisi kauaaegseid töötegi­jaid ning Vabadussõja ausam­ba avamise 90. aastapäeva.

Rong ei peatunud

4. septembril möödus 120 aas­tat Lääne-Nigula koguduse õpe­taja Friedrich Pohlametsa sün­nist. Pikema ettekande pi­das piiskop Tiit Salumäe. Fr. Pohlametsa sünnipaik oli Võru­maal, usuteadust õppis ta Tar­tu ülikoolis. Lääne-Nigula ko­gu­duse õpetaja kohale kan­di­deeris 1931. aastal. 

Kui Pohlamets oli kogu­du­sele proovijutluse pidanud, läks ta Nigula rongijaama teadmisega, et siia tagasi ei tule, siin on nii lage maa. Rong sõitis peatumata möö­­da, peatamiseks oleks pi­danud käega märku andma, aga seda ta ei teadnud. 

Hiljem rääkis ta, et see oli tema jaoks märk Jumalalt, et siia tuleb jääda, nii ta jäi 51 aastaks. Pohlamets oli vä­ga erudeeritud õpetaja, Piib­lit luges algkeeles ja suht­les väga paljude tun­tud teoloogidega. Töö ko­guduses ei olnud alati kerge, oli ka neid, kes talle vastu töötasid, mitmel korral plaa­nis ja igatses ta tagasi minna Võrumaale. 

Teda mäletavad hea sõ­naga nii vanemad kui ka kes­kealised kohalikud ini­me­sed, ta külastas väga sa­geli oma koguduse liik­mete kodusid külades, sõi­tes jalgrattal ja hiljem mo­peediga, seljas pikk tol­mumantel. Ter­vise hal­ve­nedes jäi ta 1982. aas­tal pensionile ja igavikku lahkus 3. märtsil 1987 Hiiumaal hool­dekodus, maetud on Lääne-Ni­gula kirikuaeda.

40 aastat köstri ametis

Koguduse köstrist ja kooli­ju­hist Ado Andrest, kelle sün­nist möödus 140 aastat, rää­kis ajaloolane Leho Lõhmus, kes jagas mälestusi oma vana­isast. 

Ado Andre sündis 27. veeb­­ruaril (ukj) 1880 pere tei­se pojana. Kuna talu pidi mi­ne­ma vanema poja Jaani kätte, tu­li Adol leida mingi muu te­­gevus leivateenimiseks. Ta valis kooliõpetaja kutse. Pä­­rast pedagoogiliste kur­sus­­te lõpetamist Sindi mi­nis­tee­riumikooli juures 1899. aastal sai tema töökohaks Võn­nu val­lakool Läänemaal. 

Läheduses asus Möld­ri talu, kus haridus oli au sees ja harrastati har­moo­niumi­män­gu. Seal olid ka vallalised pere­tütred ja nii noor koolijuhataja tee tallu lei­dis­ki. Noored abi­ellusid 12. märtsil 1905. aastal. Neil oli viis last, kel­lest kolm ka täisikka jõud­sid. 

Ado Andre mo­biliseeriti I maailmasõtta ja kui ta 1918. aas­ta novembris pä­rast sõja lõppu kodumaale naa­sis, ootas teda ees nelja-aas­tane poeg Harald, keda isa polnud näinudki. 

Jätkus poolelijäänud töö Taeb­la algkooli juhatajana. 1923. aasta mais lisandus veel teine amet tervelt nelja­küm­neks aastaks, ta valiti Lääne-Ni­gula kiriku köstriks. Andre oli ka Lääne-Nigula koguduse „Noor­soo Seltsi“ asutajaid, lau­lukoori juht ja aktiivne seltsi­te­ge­lane.

Köstrina sai ta kasutamiseks ameti­pinna Köstri talu. See ko­du muutus peagi kohalikuks vai­muelu keskuseks, kuhu leid­sid tee Läänemaa kul­tuuri­tegelased Ernst Enno, Ants Laikmaa jt. Siia rajas Andre suu­re viljapuuaia ja mesila.

Esimesel nelipühal 1963 lah­kus ta koguduse köstri kohalt ning jättis jumalaga oma ko­gu­dusega. Ado Andre suri 11. augustil 1969 ja on maetud Tal­linna Rahumäe kalmistule.

Ado Andre jä­reltulija on tä­nane Lää­ne-Nigula valla­va­nem Mikk Lõhmus.

Mälestushetk

Lääne-Nigula kihelkonna Va­ba­dussõja ausammas avati Lää­ne-Nigula kiriku juures 14. septembril 1930. Nii nagu ena­mik Vabadussõja ausambaid pu­rustati ka see riigikorra muu­­tudes. Kohalikud ini­­­­mesed suutsid viia peitu pronk­­sist plaa­did ja risti, mis taas­­tatud ausambale asetati Ees­ti Vabariigi iseseisvuse taas­tamisel. Mäles­tus­hetkel laul­sime „Hoia, Jumal, Eestit“ ja ko­guduse õp Leevi Reinaru pi­das palve.

Päeva lõpetas ringkäik Lää­­ne-Nigula kirikuaias, kus koduloolane Saamo Hel­de­ma tutvustas huvilistele aja­­loost oluliste inimeste haua­kohti, ku­hu asetasime mälestusküünlad.

Võiks küsida, milleks mee­nu­tada midagi, mis on olnud nii ammu. Aga just need ini­me­sed on oma jälje ja mõju jät­nud meie koguduse ning ko­gukonna kujunemisele. 

Kihelkonnapäeva korral­da­sid koos Lääne-Nigula val­la­va­lit­sus ning kogudus ja Taebla kool.

Tiina Võsu,

Lääne-Nigula koguduse juhatuse esimees

Pildigalerii:

Leho Lõhmus jagas mälestusi oma vanaisast Ado Andrest.
Friedrich Pohlametsa viimne puhkepaik Lääne-Nigula kirikuaias.

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)