Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Laagrikeskuses Talu oli elevust täis nädal

08.08.2018 | | Rubriik: Kirikuelu

Õhtuses vestlusringis koos õpetaja Patrik Göranssoniga. Regina Hansen

EELK laagrikeskuses Sakus olid möödunud nädalal laagris erivajadustega lapsed ja noored.

Johanniitide Abi Eestis korraldatud laagri eesmärk oli sisustada noorte jaoks aeg vaheldusrikaste tegevustega ning samal ajal anda peredele ja hooldajatele pisut puhkust. Laager toimus juba kaheksandat korda.

Erivajadustega noorte vajadusi arvestav
Iga laagrikülalise päralt oli ööpäev läbi üks vabatahtlik abiline, kes aitas noort tema igapäevatoimingutes, lisaks viibisid pidevalt kohal meditsiinitöötajad ja laagrijuhid. Nii võisid pered end turvaliselt tunda, sest muidu kõrvalist abi vajav pereliige oli hoolega hoitud.
Laager ise on külaliste jaoks iga-aastane suursündmus. Harva on erivajadustega noorte peredel ja hooldekodudel võimalik pakkuda sedavõrd mitmekesist ja arendavat programmi, kus on nii liikumist, omaette nokitsemist, suhtlemist kui ka arutlemist.
Päevi sisustasid huvitavad tegevused: noortel oli võimalik ratsutada, joogatunnis osaleda, palli mängida, tantsida, käsitööd teha, ujuda. Teoks sai ka oodatud väljasõit Vembu-Tembumaale.
Sakus asuv laagrikeskus Talu on tänu selle juhile Sten Luigele heas korras. Vabatahtlikke abilisi oli tulnud Soomest, Rootsist, Saksamaalt, Hollandist ja Eestist. Paljud neist on organisatsiooni Johanniitide ordu enda peredest pärit noored.
„Eestlaste seast on vabatahtlikke raske leida,“ tõdes johanniitide Saksamaa esindaja ja laagrijuht Julius Bardt. „Võib-olla kardetakse suurt vastutust, kuid tegelikkuses pole midagi väga rasket, avatud meel on kõige tähtsam, kõik aitavad üksteist,“ lisas ta uutele tulijatele julgustavalt. Erivajadustega inimese abistaja kogemus on vajalik näiteks tulevastele meditsiini- ja sotsiaaltöötajatele. Tööd laagris ei tasustata, kuid kindlasti on tasuks võimalus midagi head korda saata, leida uusi sõpru teistest riikidest.

Laagris oldud aeg teeb rõõmu
„Abistajad läbivad enne laagrit esmaabikoolituse. Meditsiinipersonal on ööpäev läbi kohal,“ kinnitas meditsiinitiimi liige Pekka Rekola. Mõnikord juhtub, et pere alguses ei julge siiski erivajadustega inimest võõraste hooleks jätta, kuid umbusust on alati üle saadud.
Üks hoolealune oli koos oma emaga esimeses laagris terve nädala, kuid järgmisel aastal otsustas ema juba mõne päeva möödudes ära minna ja ka ise puhata. Kui pereliige laagrist tuleb, räägivad tema rõõmsad silmad ja soov järgmisel aastal tagasi minna juba ise enda eest. Laagrilised tuleksid tagasi igal aastal, kuid kohtade arv on piiratud ja eesõiguse saavad esimest korda tulijad.
„Siin osalemine on olnud väga hea kogemus,“ kinnitas Hollandi vabatahtlik abistaja Luis van Heestra. „Erivajadustega inimestega suhtlemise käigus olen palju õppinud just enda kohta. Näiteks saanud teada, et olen üsna kärsitu.“ Laagri külaline, tema hoolealune, hoidis end vestluse käigus abistaja lähedusse ja kibeles talle üha uuesti oma väärtuslikku fotoalbumit näitama.

Naudi hetke ja väärtusta pisiasju
„Kui peres on erivajadustega laps, pole see loomulikult lihtne,“ ütles Eesti vabatahtlik Raili Hollo, kes ka ise kasvatab erivajadusega tütart. „Plaanide tegemisel peab alati arvestama, mis kell laps ravimeid võtab ja sedagi, milline ta tuju on. Nii mõnigi plaanitud käik tuleb lihtsalt ära jätta,“ tõdes ta. Seetõttu on talle hästi teada, kui suur asi võib olla perele nädal puhkust.
Tema tütar Jarlin Hollo, samuti laagri vabatahtlik ja üks eestvedajaid, lisas aga, et laager on väga tähendusrikas ka selles osalevatele noortele endile. „Nad leiavad siit sõpru ja toredaid ühiseid tegevusi, mida hiljem meenutada. Mõnikord tehakse erivajadusega noorest alles laagris olles esimest korda fotosid ja see toob neile väga palju elevust.“
Enne öörahu toimus vestlus, kus Rootsi-Mihkli koguduse õpetaja Patrik Göransson võttis jutuks palve ja selle täitumise. Peagi andis üks laagrilistest vaimulikule teada oma igatsusest: palun jäätist! Kuumal suveõhtul ühinesid selle sooviga loomulikult kõik vestluse osalised ja päev võis hea tuju ja õhtulauluga lõppeda.
„Vaimupuudega inimesi kiputakse mõnikord liigselt haletsema. Tegelikult on neilt paljugi õppida, nende mõistmine tuleb kasuks,“ tõdes Raili Hollo. Ta põhjendas: „Iseennast tajuvad nad meist erinevalt ning neil on väärtuslik oskus hetke nautida ja pisiasju väärtustada.“
Regina Hansen

Johanniitide abi Eestis
Johanniitide ordu on ainus luterliku kiriku sees tänaseni tegutsev ristirüütlite ordu. Liikmetel on kristlik usutunnistus ja peaaegu kõik ordu rüütlid on aadliseisuses. Katoliku kirikus tegutseb Malta ordu.
Johanniitide ordu juurde loodud abiorganisatsiooni SA Johanniitide Abi Eestis nõukogusse kuuluvad lisaks Saksamaa, Soome ja Rootsi esindajatele ka EELK-d esin­davad Patrik Göransson ja Mati Sinisaar.
Sihtasutus käivitas Tallinnas abitelefonide süsteemi, on toetanud Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse tööd, vähekindlustatud laste päevakeskuste tegevust Sillamäel ja Narvas ning korraldanud igasuviseid laagreid erivajadustega noortele.

Teie niuded olgu vöötatud ja lambid põlegu! (Lk 12:35)