Esileht » Elu ja Inimesed » Kultuurielu »

La Sindone saladus

19.04.2006 | | Rubriik: Kultuurielu

Taliolümpiamängud Torinos tõid
eestlastele elevust mitte ainult mitme kuldmedali tõttu. Lisaks edukale
esinemisele suusarajal tõi kodumaale kuulsust 15. veebruaril Torino toomkirikus
toimunud Arvo Pärdi autoriõhtu.

Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Eesti
Filharmoonia Kammerkoori esituses tuli esmaettekandele Arvo Pärdi teos «La
Sindone», mille helilooja kirjutas spetsiaalselt olümpiamängude tarvis. Teose
esmaettekannet oli tulnud kuulama umbes seitsesada muusikahuvilist. Kontserti
juhatas dirigent Olari Elts.

Müstiline kangas

Miks on muusikateose pealkirjaks «La
Sindone»? Tõlkes tähendab see Torino surilina – üht hinnalisemat ning
müstilisemat kristlikku reliikviat, mida on viimased viis sajandit hoitud
Torino toomkirikus (fotol). Torinosse sattus reliikvia 1578. aastal pärast
seda, kui oli pikka aega Euroopa pühamutes ekselnud.  Tol ajal oli Torino üks olulisemaid ja
rikkamaid linnu Alpi piirkonnas.

Usutakse, et tegemist on Kristuse enda
surilinaga, millesse ta pärast hukkamist mässiti. Üle nelja meetri pikkusele
linasele kangale on nimelt jäädvustunud kummaline kujutis, milles on selgesti
eristatav habemes mehenägu, samuti torkehaavad mehe randmetel ja küljel.

Salapärane kangas on justkui
röntgeniaparaadina salvestanud sellesse mähitud kangelase nii eest- kui ka
tagantvaates. Surilinal on ka palju vere- ja veeplekke ning tulekahjustusi.
Samuti on kangalt leitud palju õietolmu, mis sarnaneb Jeruusalemmas kevaditi
õitsevate taimede õietolmuga.

Kas keskaegne võltsing?

Nagu arvata võib, on lina tekitanud läbi
aegade sügavat poleemikat. Kümmekond aastat tagasi kuulutati see keskaegseks
võltsinguks, kuna süsinikutestide tulemusena jõuti järeldusele, et lina pärineb
hoopis aastatest 1260–1390.

Selle väite vastukaaluks teatas üks
autoriteetsemaid tekstiiliajaloolasi Mechthild Flury Lemberg, et on avastanud
suuri sarnasusi surilina ja umbes 2000 aastat tagasi Lähis-Idas valmistatud
kangatükkide vahel. Katoliku kiriku organiseeritud konverentsil peetud
ettekandes võrdles Lemberg surilina kummagi serva ja ühe külje palistusi
kangatükkide palistustega, mis leiti Masada mägikindlusest Surnumere rannikult
Jordaania piirilt. Need pärinevad ajavahemikust 40 eKr–73 pKr.

Eriliselt hoitud

Püha lina tarbeks on Torino katedraali
koori kõrvale ehitatud spetsiaalne kabel, kus seda hoitakse hõbeanumas, mis
asub raudkastis, mis omakorda paikneb marmorkirstus kabeli altaril olevas
urnis. Reliikviat tuuakse välja harva. Viimati näidati seda rahvale 2000. aasta
augustist oktoobrini paavst Johannes Paulus II tahtel.

Kas tegemist on tõepoolest Kristuse
surnukeha katnud riidetükiga või oli sellesse mässitud mõni teine toona hukatud
inimene – raske öelda. Müstiline ja aukartustäratav on see juhtum igatahes.
Järelduste tegemine sõltub juba igaühe usust.

Anna-Liisa Vaher

Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. (2Tm 1:10)